Süntaktika- uurib märkide omavahelisi suhteid Semantika- uurib märkide ja nendega tähistavate objektide suhteid Pragmaatika- uurib märkide ja nende kasutajate vahelisi suhteid Morfeem- vähim tähenduslik sõnaosa, selleks võib olla sõnajuur või liide. SÕNA ON traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistevahelise seose keeleline väljendusvorm. Mõnikord tehakse vahet sõna DENOTATIIVSE JA KONNOTATIIVSE tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus- see osa sõna(termini) tähendusest, millest sõltub millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus- see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. I OSA TRADITSIOONILINE LOOGIKA TERMIN õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega
Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
Geograafiline (ida lääs-ida) Kosmogooniline (mägi-org, taevas maa) Sotsiaalne (isa- VS. emapoolsed sugulased) Tehnoökoloogiline (esmased vajadused: nälg, iha, jne) Roland Barthes "Kirja nullaste" (1953) "Mütoloogiad" (1957) "Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970) "Armunute diskursus" (1977) "Camera lucida" (1980) Roland Barthes Müüt kui "sekundaarne süsteem": loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13
asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel. Konnotatsioon • Konnotatsioon e. viide keelekasutaja isiklikule kogemusele, suhtumisele, subjektiivsetele momentidele, mis sõna tähendusega kaasnevad ja võivad isikuti erineda. • Igal sõnal ei ole konnotatiivset e. lisatähendust. Konnotatiivse tähenduse alaliikideks on: • afektiivne tähendus – teatud denotaadiga kaasnev tunderõhulisuse avaldamine • sotsiaalne tähendus – võib peegelduda nt. sõnavalikus v. häälduses, mis annab infot kõneleja sotsiaalse v. lokaalse tausta kohta Monoseemia ja polüseemia • semeemi moodustavad tähenduskomponendid e. semantilised tunnusjooned • sõnal on olemas põhitähendus e. süsteemitähendus = denotatiivne tähendus
meetodid · albumitestid (reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi liikmetele) spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine · tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid · psühhofüsioloogiliste meetodite kasutamine silmaliigutuste trajektooride mõõtmiseks ja registreerimiseks, autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse mõõtmiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks · semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (näit kui "soe" või "külm" on reklaam, kui "raskepärane" või "kergekaaluline" ta tundub jms) - eetrilevireklaami puhul lisanduvaid meetodeid: · projektsioonitestid keskses kohas (näit kaubamajas) · treilertestid · kinotestid · telesaatetestid (kaabeltelevisiooni kaudu esitatakse reklaam ning mõõdetakse selle mõju) · müügieksperimendid -- kahes või enamas piirkonnas või kahele või enamale grupile
· e otsene tähendus ja kaudne tähendus · läbi aja olnud mitmeid katseid nende vastavust mudeldada, sobitada · konnotatsioonist rääkides,kui mei lon Saussire märgimudel,ksu sõna ja idee, siis selle mudeli järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia
2) Rühmaarutelu. 3) Järjestustestid. 4) Paarivõrdluse meetodid. 5) Albumitestid - kontrollitakse meeldejäämist. 6) Spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine. 7) Tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid - hinnang pärast lühikest läbivaatamist. 8) Psühhofüsioloogiliste meetodite kasutamine silmaliigutuste trajektooride mõõtmiseks ja registreerimiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks. 9) Semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (nt soe / külm). Eetrilevireklaami eeltestimuse meetodid: 1) Projektsioonitestid keskses kohas. 2) Treilertestid. 3) Kinotestid. 4) Telesaatetestid. 5) Müügieksperimendid. 6) Kirja teel saadetud testid. Distantsi ja binokulaarse võistluse meetod - mida kaugemalt reklaamteade on äratuntav, seda parem, ning kui kasutame mitmesuguseid reklaame paarikaupa binokulaarse võistluse
mõtlemises enam leht, vaid mõte lehest. See mõte pole roheline ega ole nähtav. Sõna ,,leht" on märkide jada või kuuldav helide komplekt, mille tähenduse haaramiseks peab nt oskama Kasutatud keelt. Sõnade tähendusteks on algselt peetud just objekte, mida need sõnad tähistavad. Hiljem on kaldutud sõna tähendust nägema pigem (kokkuleppelistes) mõistetes või isegi sõnaja mõiste vahelises suhtes. Mõnikord tehakse vahet sõna deskriptiivse ehk denotatiivse (denotative) ja konnotatiivse (connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest,
enam leht, vaid mõte lehest. See mõte pole roheline ega ole nähtav. Sõna ,,leht" on märkide jada või kuuldav helide komplekt, mille tähenduse haaramiseks peab nt oskama Kasutatud keelt. Sõnade tähendusteks on algselt peetud just objekte, mida need sõnad tähistavad. Hiljem on kaldutud sõna tähendust nägema pigem (kokkuleppelistes) mõistetes või isegi sõnaja mõiste vahelises suhtes. Mõnikord tehakse vahet sõna deskriptiivse ehk denotatiivse (denotative) ja konnotatiivse (connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest,
annaabi.ee 
