Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"konnadeks" - 12 õppematerjali

Zeus ja naised
6
doc

Zeus ja naised

palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee. 4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Bioloogia kogu 7 klassi kordamine
8
pdf

Bioloogia kogu 7.klassi kordamine

​Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja ​lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9 Kahepaiksed jagunevad kaheks: ​sabakonnad (vesilikud-tähnikvesilik ja salamandrid-tähniksalamander) ja ​päriskonnad​. Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid aiakahjureid, kasutatakse ravimitööstuses, toiduks ja lemmikloomadena. Ptk. 11 Roomajad jagunevad: ​sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod​. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad​. Ptk. 12

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Kahepaiksed
9
doc

Kahepaiksed

peamiselt Triturus'e perekonda kuuluvate liikide kohta. Vesilikud on osaliselt maismaaelulised loomas, kes lähevad vette sigima [6]. Päriskonnaliste (Anura) seltsi kuulub umbes 5000 liiki. Enamik päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas. Päriskonnalistel on lühike keha, üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk; saba ei ole. Graatsilisemaid, niiskema ja siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse konnadeks, jässakamaid, kuivema ja krobelisema nahaga ning pms. kõndides liikuvaid päriskonnalisi kärnkonnadeks [6]. Eestimaal elab 11 erinevat liiki kahepaiksed. Nad jagunevad kahte seltsi (saba- ja päriskonnalised) ning moodustavad neli sugukonda (salamanderlased, muda-, kärnkonlased ja konlased). Kahepaiksed Eestimaal Eestimaal elavad kahepaiksed: I. Selts: sabakonnalised (Caudata): a. Sugukond: salamanderlased (Salamandridae): i

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Vana-Kreeka kunst
4
doc

Vana-Kreeka kunst

palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
3 isamaa kõnet
3
doc

3 isamaa kõnet

Need vaenlased, kes suure ülbusega eestlaste au ja kõige kallima päranduse jalge alla tallaisid, pidid nüüd saama suure häbi osaliseks. III.NÕIA-USK JA NÕIA-PROTSESSID. Nõiausku on igal ajal ja igal pool probleemiks olnud. Üksi rahvas ei suuda sellist usku ära kaotada. Ebausku ja nõidumisi võis iga rahva juures leida. Suur osa Keskaja nõidumise salatempe on pärit Kreeka ja Rooma rahva käest. Roomlaste kirjadest võib lugeda, kuidas sortsinaised oma vaenlasi konnadeks, sokkudeks ja muudeks elukateks muutsid. Rahva seas olid levinud jutud inimestest, kes riideid seljast võtsid, huntideks hakkasid ja metsa jooksid. Katoliku usk soovis üht täielikku usus ühendust ja nõudis ilma armuta temale alistumist. Protesdandi usk austas ka mõistuse loodusliku õigust ning jättis üksikutele inimestele vabaduse oma nägemist mööda uskuda ja käituda. Kui ristiusk maale tuli, tunnistas iga rahvas testamendist kahtlasi osi õigeks

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist
Kõrbe loomad
15
ppt

Kõrbe loomad

Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile LABIDJALGKONNAD elavad USA edelaosa kõrbetes ja veedavad enamiku oma elust maa sees.Vihmade alates ronivad nad välja ning suunduvad ajutistesse lompidesse paarilisi otsima ja kudema.Munadest koorunud kullesed arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed arenevad teistest kiiremini. HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus hoiatab , et need loomad ei maitse hästi , ning peletab eemale võimalikud vaenlased

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse
16
doc

Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse

Joonis 4. Liopelma hocstetteri levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hochstetteri_range.PNG 04.10.2009) 1.2.Sissetoodud konnad Uus-Meremaale viidi 1800. keskel vähemalt 8 erinevat liiki konni, kuid nendest elama jäänud on vaid 3 liiki. Nad kõik kuuluvad Hylid puukonnade hulka (Hylidae). Neid konni on lihtne eristada Uus-meremaa pärismaistest konnadest, sest sissetoodud liigid häälitsevad palju rohkem. Nendeks konnadeks on · The Green and Golden Bell frog ( Litoria aurea) · The Southern Bell frog (Litoria raniformis) · Brown Tree frog (Litoria ewingii) (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Introduced+frogs.html 04.10.2009) 2.Konnade kaitse 2.1.Kaitse vajadus Fossiilsed leiud näitavad, et Uus-Meremaal elas 7 liiki konni enne inimeste tulekut 1000 aasta eest. Elukoha muutuste ja võõrliikide sisse toomise pärast on neist 3 suurimat välja surnud.

Ökoloogia → Ökoloogia
9 allalaadimist
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT
12
doc

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT

Tema kaksikvend oli Apollon, nende vanemateks Zeus ja titaanide tütar Leto. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuval Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kõik, kes keeldusid Letole varjupaika andmast, muudeti konnadeks. NB! Suurenda pilte! Leochares (?). Versailles' Diana. Louvre, Pariis Leochares (?). Belvedere Apollon. Vatikani muuseum, Rooma Leto kaksikutega. Purskkaev Versailles' lossipargis Soovinud kohe pärast sündi neitsiks jääda, polnud Artemisel rahvale huvi pakkuvaid armuseiklusi. Ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama. Just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Referaat kõrbest
8
odt

Referaat kõrbest

Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Kõrb ja nende tekkimine
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
VANAKREEKA TEATER
12
doc

VANAKREEKA TEATER

auks korraldatavaist rongkäikudest ­ pidutsejad liikusid tänavail maskeeritud või määritud nägudega, pilkasid vastutulijaid, etendasid väikesi pilkelisi stseene, laulsid nalja- ja sõimulaule. Niisiis on algus sarnane jambiga. Komöödia ­ `koomose laul'; komos ­ purjus meeste jõuk, mis pärast joomingut tänaval liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks: konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri. Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos. Tegelaskujud pole tavaliselt individualiseeritud, vaid üldistatud karikatuurid.

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Ta siirdub Hadesesse, tahtis tagasi tuua Euripidese. Paljude naljakate seiklustega jõuab ta Hadesesse, kus on komöödiapoeetide troon, mida valitseb Aischylos. Sophokles ei pretendeerinud troonile, Euripides tahtis aga ise troonile. Korraldati poeetiline konkurss. Dionysos jõuab konkursi alguse ajaks ning ta palutakse kohtunikuks. Dionysos otsustab, et Aischylos võiks maa peale hoopis tagasi tulla ja võitjaks saab Sophokles. Pealkiri tuleneb koorist, kes oli konnadeks rõivastatud ning nad saatsid Dionysost tema teel allmaailma. Koori järgi pannaksegi tavaliselt näidendile pealkiri. Koor oli rahvas ­ konnadena sümboliseeriti neid, kuna Ateena inimesed olid vajunud sügavale sohu ­ lärmavad konnad. 7. Kesk-atika komöödia (põhisüzeed ja tüübid) Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine ­ söömine, joomine ­ midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun