..............................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid..........................................................7 1.4 Edustus ...................................................................................................................9 2. MÕISATE KUI TURISMIKESKUSTE TURU ANALÜÜS .................................... 10 2.1 Konkurentsiteooria.................................................................................................10 2.2 S.W.O.T analüüs...................................................................................................11 2.3 PORTERI viie konkurentsijõu mudel....................................................................12 2.4 PEST - analüüs.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE ..................
all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust, esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viibdiktatuurini. 2. Konkurentsiteooria Locke, Kant on olemas erinevad konkureerivad huvid, ei ole absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi alusel, tuleb järgida demokraatia mängureegleid, tuleb järgida inimõigusi sest ka enamus pole kaitstud. Konkureerivad rahvasaadikud rahva poolthäälte võitmise nimel. RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05 Demokraatia põhimõte eeldab, et valijal on võimalus teha valik erinevate valimisprogrammide ja ideede ning neid esindavate kandidaatide nimekirjae vahel.
Maatriks jagad tooted ja turud ära, asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele organisatsioon üles ehitada. 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Majandusteadlane, konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga. Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat. Ettevõte saavutab konkurentsieelise kui ta sooritab ahelas olevaid tegevusi paremini ja väiksemate kuludega. 5F. 3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit.
Maatriks jagad tooted ja turud ära, asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele organisatsioon üles ehitada. 10 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Majandusteadlane, konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga. Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat. Ettevõte saavutab konkurentsieelise kui ta sooritab ahelas olevaid tegevusi paremini ja väiksemate kuludega. 5F. 3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit.
· Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. · Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks kauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Konkurentsiteooria suurimaid autoriteete M. Porter väidab, et konkurentsieelise kujundamisel on järgmised võimalused: · Vajadusest lähtuv väärtuse loomine, mil teenindamiseks valitakse nt üks kindel kliendisegment. Tegevuse keskendamine võimaldab kokku hoida kulusid ja luua oma klientidele parimat väärtust. · Kättesaadavusel põhinev konkurentsieelis ettevõttel peab olema väga hea võimalus klientideni jõuda (nt kas hea asukoht või kliendi suurus).
Identiteediteooria valitsejad ja valitsetavad on identsed. Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe, mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri. Seda rahva tahet teab kõige paremini partei peasekretär ja rahva käest polegi vaja küsida, ta teab seda niigi, loeb seda rahva silmist. See on selle teooria sügavam probleem. b. Konkurentsiteooria, eliiditeooria esidajateks Kant, Lock, Montesque. Ühiskonnas huvid konkureerivad, seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi. Enamus otsustab, seda vaja on valida huvide vahel. See ongi demokraatia. Oluline arvestada inimõigusi, kõik peavad saama otsustada vabalt. Nt valimisvõltsimised. Kui mängureeglid pole ausad, on valimised mõttetud. Üks väljendus on representatsioon.
Palgamiinimumi eesmärk on toetada kvalifitseerimata töötajaid. Tulemusena kaotavad töökoha need, kelle tootlikkus on madalam kui miinimumpalk, sest piirprodukti tulu jääb miinimumpalgast väiksemaks. Järelikult palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Kui ettevõte maksab töötajatele palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, siis võib eeldada, et töötajad ei tööta täie pingega. Konkurentsiteooria kohaselt ei esineks tööpuudust, kui töötud oleksid nõus töötama madalama palga eest kui juba töötavad inimesed. Kui palga nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, siis vallandatud töötajad endale hõlpsasti uue töökoha ning nad ei oleks motiveeritud rohkem pingutama. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega nimetatakse efektiivseks palgaks. See palk on oluliselt suurem kui täieliku konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk.
tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia.
tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria e homogeensusteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia.
tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1.identiteediteooria (Rousseau) 2.konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia.
3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus – uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika – mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda b. esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1
annaabi.ee 
