on kõik konkurentsijõud nõrgad. Analüüsi tegemiseks on mõtekas teha tabel ja hinnata kõiki 5 jõudu mingil skaalal ja siis teha kokkuvõte (mitu punkti mitmest võimalikust saadi..= kui tugev on konkurents) 1. Ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid · Konkurentide arv, nende suurus ja mitmekesisus konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega konkurentide arvu suurenedes. · Nõudluse muutumine nõudluse kasv leevendab konkurentsi. · Väljumisbarjäärid konkurentsitase ei lange, kui kõrged väljumisbarjäärid takistavad ettevõtte minekut teisele tegevusalale isegi siis, kui tööstusharul tervikuna ei lähe hästi. 2. Uute konkurentise potentsiaalne turule sisenemine · Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised) uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui konkurentidel
PALLID FAKTORID 5 4 3 2 1 OSA- KAALUD ATRAKTIIVSUSFAKTORITE SKAALAD 1. Segmendi suurus > 80 80 61 60 40 39 20 < 20 0,5 2. Segmendi kasv > 20 20 - 15 14 - 10 9-5 <5 0,1 3. Konkurentsitase väga madal keskmine kõrge väga 0,4 madal kõrge Kasutades esitatud andmeid, määrake tabelites 3 5 erinevate segmentide atraktiivsuse reitingud. Tabel 3. SEGMENT: jaekaubandus PALLID OSAKAALUD SKOORID Segmendi suurus Segmendi kasv Konkurentsitase
Põhjalikku analüüsi vajavad just tugevamad konkurentsijõud, et vajadusel saaks kavandada vastumeetmeid. Michael Porteri kohaselt mõjutavad ettevõtte tegevust viis jõudu: 1. Ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid Konkurentide arv, nende suurus ja mitmekesisus – konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega konkurentide arvu suurenedes. Nõudluse muutumine – nõudluse kasv leevendab konkurentsi. Väljumisbarjäärid – konkurentsitase ei lange, kui kõrged väljumisbarjäärid takistavad ettevõtte minekut teisele tegevusalale isegi siis, kui tööstusharul tervikuna ei lähe hästi. Ettevõtete rahulolu oma kohaga – konkurentsipositsioon ei muutu, kui keegi turuosalistest ei asu aktiivselt endale eeliseid looma. 9
PALLID FAKTORID 5 4 3 2 1 OSA- KAALUD ATRAKTIIVSUSFAKTORITE SKAALAD 1. Segmendi suurus > 80 80 61 60 40 39 20 < 20 0,5 2. Segmendi kasv > 20 20 - 15 14 - 10 9-5 <5 0,1 3. Konkurentsitase väga madal keskmine kõrge väga 0,4 madal kõrge Kasutades esitatud andmeid, määrake tabelites 3 5 erinevate segmentide atraktiivsuse reitingud. Tabel 3. SEGMENT: jaekaubandus PALLID OSAKAALUD SKOORID Segmendi suurus Segmendi kasv Konkurentsitase
2. andke soovitusi ,,Strateegiline juhimimine" täiendamiseks. 3. esitage lühidalt Porteri 5-jõu analüüs valitud ettevõtte näitel. Michael Porteri kohaselt mõjutavad ettevõtet viis jõudu. 1) ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid · Konkurentide arv, nende suurus ja mitmekesisus konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega konkurentide arvu suurenedes. · Nõudluse muutumine nõudluse kasv leevendab konkurentsi. · Väljumisbarjäärid konkurentsitase ei lange, kui kõrged väljumisbarjäärid takistavad ettevõtte minekut teisele tegevusalale isegi siis, kui tööstusharul tervikuna ei lähe hästi. · Ettevõtete rahulolu oma kohaga konkurentsi positsioon ei muutu, kui keegi turuosalistest ei asu aktiivselt endale eeliseid looma. · Püsikulude suurus suured püsikulud suurendavad konkurentsi, sundides ettevõtteid
konkurentide tulekut algse kõrge hinna juures või tingimustes, kus tal on juba niigi madal piirkasum ja edasine hinna langetamine poleks enam mõistlik. Hinnakujundus üle tooteseeria/tootekompleksi Toote hinnastrateegias tuleb sageli teha muutusi, kui toode on osa tootekompleksist. Sel juhul käsitleb ettevõte kõiki hindu kooslusena, üle mille püüab maksimeerida kasumi. Hinnakujundus on raske, sest erinevatel toodetel on erinev nõudluse intensiivsus, kulud ja konkurentsitase. Tabel. Tootekompleksi (tootemixi) hinnakujundus Eliittoode <- Standardtoode ->Säästutoode
soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · -Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. · · Mõjurid, millest sõltub struktuuri ülesehitamise lähenemisviis · 1.Ettevõtte suurus · 2.Teenuste nomenklatuur · 3.Ettevõtte koopereerumise ja spetsialiseerumise tase · 4.Tarnijate ja tarbijate hulk ja erinevused · 5. Tootmise tehnoloogilised iseärasused · 6. Turu konkurentsitase · 7. Ettevõtte tegevuse strateegilised eesmärgid · · · Juhi tegevused organisatsiooni struktuuri loomisel · 1.Ametikohtade kavandamine · 2.Ametikohtade rühmitamine · 3.Alluvus-aruandlussuhete määratlemine · 4.Õiguste ja võimu jaotamine töökohtade vahel · 5.Allüksuste tegevuste koordineerimine · 6.Liini ja staabi eristamine · · · Ametikohtade kavandamine · 1.Mis ülesanded peavad olema täidetud? · 2
konkurents tugev. (Läti kaubanduses...2006) Käesolevas töös on turu struktuuri hindamiseks kasutatakse kontsentratsiooni näitajaid. Turu kontsentratsiooni näitajatest on enamlevinumad concentration ratio (edaspidi CR4) ja Hirschman- Herfindahl'i indeks (edaspidi HHI). CR4 on nelja suurima turul tegutseva ettevõtja kumuleeritud turuosa. Kõrge CR4 väärtuse korral on turul eeldatavalt madal konkurentsitase. Seega mida kõrgem on CR4, seda kontsentreeritum on turg, turujõud on vähest suurte ettevõtete käes või on turul kokku vähe ettevõtteid. (Mobiiltelefonivõrgus...2007) Lisas 3 toodud CR, on 4-ettevõtte kontsentratsiooni tase, arvutades ainult 5 ettevõtte põhjal. (Vanags jt. 2006, 7) HHI arvutamiseks liidetakse turuosaliste turuosade ruudud. HHI väärtused on vahemikus 0 (kui turul on palju väikse turuosaga ettevõtjaid) kuni 10 000 punkti (monopoli korral)
8) kombineeritud lähenemine. Ettevõtte organisatsioonilise struktuuri ülesehitamisele lähenemise viisi sõltub reast mõjuritest ja neid kõiki peab arvesse võtma: · kaupade või teenuste tootmise ulatus (ettevõtte suurus); · teenuste nomenklatuur; · ettevõtte koopereerumise ja spetsialiseerumise tase; · tarnijate ja tarbijate hulk ja erinevused; · tootmise tehnoloogilised iseärasused; · juhtide juhitavusnorm; · toodangu realiseerimisturu konkurentsitase; · ettevõtte tegevuse strateegilised eesmärgid; · vaadeldava organisatsioonilise struktuuri juurutamise majanduslik ja sotsiaalne efektiivsus. Mõnede tegurite mõju muutumine nõuab teatud korrektiivide tegemist organisatsiooni struktuuris, põhjustab struktuuri liikuvust. Juhtimisalases kirjanduses on hakatud allüksuste raames toimuvat tööde ja täitjate organisatsioonist eraldumist ning osakondadeks ühinemist nimetama osakonnastumiseks. Seejuures esineb