· alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin)
Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on keemiliselt vähereaktiivne- stabiilsus suur Polüpeptiid aminohapete järjestus
mõne teise molekuli OH rühmaga. Sideme moodustumine: G0` = +15 kJ/mol Sideme hüdrolüüs: G0` = 15 kJ/mol Kondensatsioonireaktsiooni tulemusena tekkiv hapniku sild kahe suhkrujäägi vahel kannab glükosiidsideme nime Glükosiidsideme tekkega fikseeritakse anomeerse süsiniku konfiguratsioon glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel Laktoosi süntees in vivo Galaktoosi fosforüleerimist katalüüsib galaktokinaas Galaktoosi edasine aktiveerimine toimub
osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. 38) Oksüdeerumine elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis.
karboksüülhapped; ketoonide oksüdatsioonil tekivad vesi ja süsihappegaas. 34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk
Estri moodustumise reaktsioon on kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Näiteks äädikhape ja etanool reageerivad tugeva happe juuresolekul 100 °C juures:Rvõrrand!! Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises keemias üsna tavalised ja leiavad kasutamist näiteks polümeeride sünteesil. Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega: Rvõrrand!! Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab -C(=O)-N(H) rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temperatuur, et ületada aktivatsioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriididega). 35
· ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 30 · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin)
· alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II -N-H + H-O- C- HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin)
võrreldes optiliste klaasidega. 2)polüakrüülnitriil (PAN) PAN'i iseloomustab kõrge stabiilsus, vastupidavus hapetele ja määretele. g)Polükarbonaat (PC) Polükarbonaat on tugev ja läbipaistev materjal, kõrge löögisitkusega temperatuurivahemikus -40...115°C, madala väsimustugevuse ja kulumiskindlusega; ta lahustub mõningates orgaanilistes lahustites. Tugevuselt asub ta pingereas polüamiidide järel. h)Polüamiid (PA) Diamiinide ja orgaaniliste dihapete polükondensatsioonireaktsiooni tulemusena saadavad polüamiidid ehk nailonid on väga tugevad ja kõvad materjalid ning neil on hea abrasiivkulumiskindlus. Nad on elastsed ja kõrge löögisitkusega. Üldjuhul on nad kemikaali- ja lahustikindlad, kuid on tundlikud fenoolide suhtes. Kahjuks on polüamiidid vett imavad materjalid, mis mõjub tugevust alandavalt. Probleemiks on ka suur kristallumisest tingitud mahukahanemine ja järelkahanemine toatemperatuuril.
annaabi.ee 
