näitajast väiksemaks (n1
rõhust, mistõttu värske õhk paiskub ressiivrist silindrisse ning algab silindri läbipuhumine ja täitmine värske õhuga. II taktSilindri läbipuhumine kestab niikaua, kuni kolb üles liikudes suleb oma ülemise äärega läbipuhkeaknad. Kui sulguvad ka väljalaskeaknad, algab silindrisse jäänud õhu komprimeerimine, mis kestab kuni kolvi jõudmiseni ülemisse surnud seisu. Järgneb uus töötsükkel. Kütuse pihustamine algab 10…15° väntvõlli pööret enne kolvi jõudmist ÜSS-i. Komprimeerimise lõppfaasis silindrisse pihustatud kütuse ja õhu segu süttib isesüüte teel komprimeeritud õhu temperatuurist samuti nagu neljataktilisel diiselmootoril. kahetaktilise mootori töötamisest võime teha järgmised järeldused: - Töötsüklile vastab väntvõlli üks pööre. Kolvi kahest käigust on ainult üks töökäik (ÜSS-ASS ), teine käik (ASS-ÜSS) toimub mehhanismi inertsi mõjul. - Gaasijaotusseadme funktsioone täidab täielikult või osaliselt mootori kolb.
Koht paadis laevahuku korral: 2. Laeva peamasin 2.1 Üldandmed peamasina kohta 2.1.1 Peamasina tüüp Mark: MAK 6M32 Tüüp: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor. Valmistajatehas: MAK Caterpillar Motoren GmbH 2.1.2 Tehniline iseloomustus Võimsus: 2880 kW Pöörete arv: 600 rpm Silindrite arv: 6 Kolvi käik: 480 mm Silindri läbimõõt: 320 mm Silindrite tööjärjekord: 1- 3- 5- 6- 4- 2 Surveaste: Kolvi keskmine kiirus: 9,6 m/s Maksimaalne põlemisrõhk:160 bar Komprimeerimise lõpprõhk: 198 bar Keskmine effektiivne rõhk: 25,9 bar Kütuse ja õli erikulu: 176 g/ kWh (85% koormuse juures) Mootori tühimass: 35400 kg Mootori täismass: 39200 kg 19 Mootori gabariidid: 5870 x 2223 x 4405 mm (P:L:K) Motoressurss: Ülelaadimisõhk: 3,3 bar 2.1.3 Kasutatav kütus Mark: MDO Erikaal: 15°C juures 0,833 kg/m3 Viskoossus: 40°C juures 4,161 cSt Leektäpp: 70°C Hangumistäpp: vähem kui -12°C Väävlisisaldus: 0,10 % m/m
gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub mootori kob alumisest surnud seisust ülemisse surnud seisu. Termodünaamilise keha mahu vähenemist komrimeerimistaktil väljendatakse suhtena = (V1 / V2 ) ja seda nim mootori kompressiooni- ehk surveastmeks. Seejuures väljendab V1 silindri üldmahtu ja V2 põlemiskambri mahtu. 30. Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem. 14 31. Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel 32
Agensi tihedus ja viskoossus peavad olema võimalikult väikesed Rahuldav õlilahustuvus Inertsus ja stabiilsus, st. agens ei tohi vedelikuna, auruna ega gaasina keemiliselt reageerida metallidega ega muude külmutusseadmetes kasutatavate materjalide ja ainetega näiteks õlide ja tihenditega. Agens ei tohi keemiliselt laguneda kõrgetel temperatuuridel seega lagunemistemperatuur peab olema kõrgem kui seda on kõige kõrgem temperatuur tsüklis auru komprimeerimise lõppfaasis kompressori survepoolel. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 19 Külmutusagensside vajalikud omadused Ohutusnõuded o Tuleohutus ei tohi põleda ega soodustada põlemist o Mittetoksilisus ja mitteärritav toime o Õhus ei tohi moodustada plahvatavat segu o Ei tohi põhjustada Maad ümbritseva "osoonikihi" õhenemist ja kliima soojenemist.
jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1
keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded. Väljalaskeprotsess, algab kolvi suureneva mahu ja vahetult maksimaalse temperatuuri languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted Surnud seis kolvi liikumise lõppasend
41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku. Kütuse süütamiseks ei kasutata sundsüüdet, vaid see toimub isesüttimise teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise lõpuks ületaks temperatuur kütuse isesüttimistemperatuuri (600 800ºC); seejärel pritsitakse silindrisse diiselkütust, muud rasket vedelkütust või põlevgaasi, mis süttib; isobaarse paisumise 2 3 kestel kütus põleb ja soojushulk q1 viiakse protsessi; järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja isohoorne paisumine 4 1, mille käigus koos termodünaamilise kehaga
Protsessi osa 2-3 on adiabaatne (q=0), gaas sooritab töö siseenergia arvel (82), mistõttu temperatuur alaneb T1-lt T2-ni. Protsessi osa 3-4 on jälle isotermne, gaas komprimeeritakse T2=konst tingimustes ning sooritatud töö on negatiivne (l 3,4 = -RT2 ln v3/v4), kuna komprimeerimisel gaas kuumeneb, siis tingimuse T2=konst täitmiseks peame eemaldama soojushulga q2 jahutajale. Protsessi osa 4-1 on gaasi adiabaatne komprimeerimine (q=0) ning gaasi poolt sooritatud töö on negatiivne, selle komprimeerimise osa lõpul gaasi temperatuur ja rõhk suurenevad algväärtusteni (p1, T1) ning gaas (töötav keha) on algolekus tagasi: süsteem on läbinud ühe täistsükli (ringi). Carnot´ringprotsessi juhitud soojushulk on q1 = sT1 ja ringprotsessist eemale juhitud soojushulk on q2 = sT2 . Süsteemi poolt sooritatud töö avaldub p-v diagrammil (joonis 15) viirutatud pindalana 1-2-3-4-1 . Carnot´ringprotsessi termiline kasutegur on
annaabi.ee 
