protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org
liigne manööverdamine ja ümberpööramine. Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel võimalusel jäätmealale, et vältida taassegunemist ja saastumist. 10 Kogu materjal purustatakse paremaks kompostimisprotsessi käivitumiseks sõelkopp-purustiga ning transporditakse frontaallaaduriga kompostimisalale. Käitlusala eraldatakse muust alast kõrgemate äärekividega, et vältida materjali segunemist ja nõrgvee liikumist kompostimisalale. Kõik platsi sade- ja muud veed juhitakse äravoolurennidesse ja kogutakse ning seejärel saadetakse vajadusel käitlusesse (sõltuvalt veeproovide tulemustest, kas ohtliku või mitteohtliku reoveena). Kompostimisala
Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral. Korterelamus, mille ümber on palju ruumi maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada. Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama. Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga toimuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud juhiste järgi. Jäätmete kodus põletamisest - Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning
- mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Aunkompostimine (on vaja segada, et mikroobidele oleks tagatud hapniku olemasolu), reaktorkompostimine. Anaeroobne lagundamine-Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses.
käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva
neelavuse) ning head puhverdusomadused reaktsiooni muutuste suhtes. Sfagnumturba bioloogilised omadused: sfagnumturvas on steriilne ega sisalda haigustekitajaid, kahjureid ega umbrohuseemneid; on antiseptiliste, taimehaigusi tõrjuvate omadustega ning taimede kasvu edendav. Hoolimata oma paljudest headest omadustest ei sobi aiandusturvas üldjuhul haljasalade kasvupinnastesse ilma kompostimisprotsessi läbimata, kuna lagunedes väheneb tema maht, mistõttu haljasalad hakkavad vajuma; lagundades kasvupinnases olevat turvast tarbivad mikroorganismid ära seal leiduva hapniku; tulemuseks on hapnikuvaegus taimejuurte piirkonnas, aga ka sinna lagundamisprotsessi käigus erituv metaan; on liiga kerge ega paku taimedele toetuspinda. Haljastusturbana on vanemas õppekirjanduses soovitatud kasutada madalsoo freesturbaid, mille
- mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust
Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks (ohtlike jäätmete käitlust käsitletakse eraldi peatükis). Kompostimine Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuurse (hõreda) ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna õhuhapniku juhtimisega
fekaalid, puulehed, led, organismide - algloomad, nematoodid, lestad majapidamisjtmed) kihiti umbes 1,5 arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine m krgustesse kuhjadesse, mida segati kogus. 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi konoomsemaks muutmisel. Kompostimist vib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist (micro-organism farming). Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine-
toksilised fenoolsed ühendid. Sellisesse turbasse istutatud taimed võivad kiratseda või isegi hukkuda Kompostid Kõige sobivam on madalsooturvas, mille lagunemisaste on üle 20% ja tuhasus alla 25%. Kompostimiseks sobivad kõik orgaanilised kõrvalsaadused (sõnnik, läga, virts, majapidamisjäätmed jne.). Kompostimiseks ei sobi raskmetallidega saastunud ühendid ega ka koksistunud ja isekuumenenud turvas Kompostimisprotsessi etapid: • Materjali kogumine, segamine või kihtidesse paigutamine. • Käärimisprotsessi käivitumine – temperatuuri märgatav tõus võrreldes välisõhu temperatuuriga. • Hügieniseerimisperiood – temperatuuri tõusu tõttu hävib umbrohuseemnete ning patogeense mikrofloora ja –fauna eluvõime. • Laagerdumisperiood Sapropeel ehk järvemuda Järve põhja ladestunud loomsetest ja taimsetest jäämustest bakterite kaasabil moodustunud sültjas mass
annaabi.ee 
