Koed jaotatakse epiteel (vabade pindade katmine), side (organite sidumine), lihas (liigutustalitlused) ja närvikude (närviimpulsside edastamine). 25. Kompaktsed ja torujad organid Organiteks e elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet. Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tegevus on omavahel seotud. Organid jagunevad, kas näärmelisteks e kompaktseteks ja õõnsateks e torujateks organiteks. Kompaktsed organid on väljas kaetud sidekoelise kihnu e kapsiliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e strooma. Torujatel organitel (seede, hingamis, kuse ja suguorganid) on kihiline ehitus; suuremaid kihte nim kestadeks ja nende väiksemaid alajaotusi kihtideks. Eristatakse liikumis, seede,hingamis, eritus, sugu, vereringe ja meeleorganeid,
Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdus). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei ,,jääd" ega ,,kive", elusorganismidest rääkimata. Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on ,,mängust väljas". 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib) 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed
seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid (G. Davis, 1887). Põhioperatsioonide printsiib kujutab endast äsja mainitud tehnoloogilise protsessi jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1
basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees. Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid. Käävniidistiku moodustumine (mitoosiaparaadi peamine komponent). Käävniiistik on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. Metafaasis
Mitoos e. M-faas jaotatakse tavaliselt kuueks alafaasiks. 5 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Kuues faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. Need 6 faasi moodustavad dünaamilise järjestuse, mille keerukust ja ilu on ainult kirjelduse abil edasiantuna raske tunnetada. 1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi pole mikroskoobis võimalik täpselt fikseerida. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. 2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks
lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdud umbes). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei „jääd“ ega „kive“, elusorganismidest rääkimata. Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on „mängust väljas“. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib) 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed
Tingimustest (8.14)-(8.16) j¨areldub, et leidub selline c (c ∈ R v˜oi c = +∞), et [a; c >⊂ A ⊂ ] − ∞; c > (8.17) (> on u¨ks s¨umbolitest ] v˜oi [). Analoogiliselt n¨aidatakse, et leidub selline d (d ∈ R v˜oi d = −∞), et < d; a] ⊂ A ⊂< d; +∞[. (8.18) Tingimustest (8.17) ja (8.18) j¨areldub < d; c >⊂ A ⊂< d; c > ehk A =< d; c >. Seda oligi vaja n¨aidata. Kuna kompaktseteks hulkadeks arvteljel on parajasti kin- nised t˜okestatud hulgad, siis teoreemist 8.6 j¨areldub, et sidusa- teks ja kompaktseteks hulkadeks arvteljel on parajasti l˜oigud [a; b]; a, b ∈ R, a ≤ b. 8.3 Lineaarne sidusus 93 Teoreem 8.41 Kui topoloogiline ruum X on sidus ja kompakt- ne ning f : X −→ R on pidev kujutus, siis leiduvad sellised a, b ∈ R, a ≤ b, et f (X) = [a; b]. T˜oestus. Kuna pidev kujutus kujutab kompaktse hulga
Tsütokinees ja kontraktiilne rõngas. Mitoos Mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Mitoos e. M-faas jaotatakse tavaliselt kuueks alafaasiks. 5 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Kuues faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi.. 1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. 2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks. Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum
Kompenseerimaks valguskadudest põhjustatud kujutise kvaliteedi langust, kasutatakse kuvapaneelides suure võimsusega valgusallikaid. Vedelkristallpaneelide mõõdete vähendamiseks monteeritakse neid juhtivad elektroonikalülitused vahetult kuvapaneelile. Võrreldes plasma- ja elektroluminestsentspaneelidega tarbivad vedelkristallpaneelid tunduvalt vähem energiat. Neid on võimalik kokku suruda väga kompaktseteks. Paneelide nõrgaks kohaks on kujutise vähene kontrastsus. Kuvari ekraanil visualiseeritava kujutise loetavus sõltub oluliselt välistest valgustingimustest. Nõrgas valguses või pimeduses muutub 30 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur vedelkristllpaneelil olev kujutis nähtamatuks
Sõltuvalt kasutatud lisandainest omandavad ergastamata vedelkristallid kindla värvuse. Vedelkristallide ergastamisel elektriväljaga värvus kaob. Mitmevärviliste kujutiste tekitamiseks kasutatakse spetsiaalseid värvifiltreid. Vedelkristallpaneelide mõõdete vähendamiseks monteeritakse neid juhtivad elektroonikalülitused vahetult kuvapaneelile. Vedelkristallpaneelid tarbivad suhteliselt vähe energiat. Neid on võimalik kokku suruda väga kompaktseteks. Paneelide nõrgaks kohaks on kujutise vähene kontrastsus. Kuvari ekraanil visualiseeritava kujutise loetavus sõltub oluliselt välistest valgustingimustest. Nõrgas valguses või pimeduses muutub vedelkristallpaneelil olev kujutis nähtamatuks. Kujutisele avaldab mõju veel kuvapaneeli kasutuskeskkonna temperatuur. Enamik vedelkristallpaneele keeldub töötamast temperatuuril alla +1 oC; temperatuuril alla -40oC võivad nad rikneda.
annaabi.ee 
