Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks
3) aeglasem majanduskasv 4) Kreeka ja Portugal Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides 1) ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus 2) tasakaalustatud poliitilised süsteemid 3) rohkem tungi vabadusele. 4) Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. 5) Individualistlikem maa on USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikud kultuurid: 1) kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus 2) tasakaalustamata poliitilised süstemid 3) inimesed kuuluvad grupidesse 4) Kolumbia, venetsueela, Pakistan, Peruu
Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Need võivad meie organismi mürgitada. Inimene muutub hajevilolevaks, murelikuks ja vererõhk kõrgeks.
Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal
grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal Võimudistants
Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Sõja käik 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel suudeti Eesti sõjaväge aastavahetuseks 1918/19 suurendada 13 000 meheni, neist 600 olid ohvitserid. Kõrvu
Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge
Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond.
Pandi kirja need inimesed ja said pärast seda kõvasti kannatada. Pettemanööver. Eelkõige jällegi parteiliikmed, need kes ohus. Partei sees, kongressidel. Juba järgmisel aastal kampaania, kus kodanikud võeti ette, massilised repressioonid. Jälle ettevalmistusabinõudeks, suur hüpe 1958-1965. Koguaeg ei olnud sama intensiivne. Hiina keeles Dayuejin. Suurem osa moboliseeriti rahvakommuunitesse. Uus mudel, inimesed pidid elama kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded. Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem. Suure hüppe tagajärjed
Väike ebamäärasus: Kreeka ja Portugal. Nende riiki- de kult. isel. leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. 3) Individualism ja kollektivism - näitavad, mil määral töös või teiste probl. lahendam. on esiplaa- nil üksikisiku või grupi tegevus; Kõrge individualismiga kult.-des on ühisk. baseeruv sots. korraldus ja tasakaalust. pol. süst., roh- kem tungi vabadusele. Tähtsaks peet. üksikisiku soove ja vaj. USA, Austr., Suurbrit. ja Kanada. Kollektivistlikes kult.-des on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata pol. süst. In. seost. identiteeti gruppidesse kuulumisega. Kolumbia, Venetsueela, Pakistan, Peruu. 4) Maskuliinsus - kirjeld., kuivõrd domin. kultuuris maskul. käitum.jooned nagu sõltumatus, kõr- ge saavutusvaj. Maskuliinse kult. riigid: Jaapan, Austria, Itaalia ja Venetsueela. Koolisüst. on orient. saavut. ning mõned erialad on koond. M, teised N kätte. Maj. edukust peet. tähtsam. kui keskkonnakaitset ja
Taheti rõhutada erinevust antiik-linnaga, mis vastutas religiooni eest; 2) Õiguse kirjapanek- seadus pannakse kirja algusest peale, väljumine tavaõigusest (nt Lex salica keskajal); 3) Vabastus feodaalkoormistest- üksik linnakodanik ei ole eriti millekski kohustatud maahärra ees, erinevalt inimestest, kes elavad linnast väljas; 4) Suhteliselt süsteemne ja terviklik; 5) Kommunitaarsus- rõhk kogukondlikkusel ja kommuunil, mis tekib vabade in kokkuleppel. Kodanikuks sai ainult kodaniku vande andmisega. Iga tsinfti ja/ või gildi liige pidi olema ka kodanik. Mittekodanikud liikmeks ei saanud; Arenguvõimelisus- s.t et suutis ajaga kaasas käia ja vastu pidada uutele muutustele. Ei olnud selline rangelt loomise ajastu tõekspidamistes kinni. VARIANT 2: Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele
looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent. Vabakooli liikumisega ühinenud koolid olid vabad riigi, kiriku ning ükskõik missuguse autoriteedi kehtestatud seadustest - nad toetusid arusaamale lapse maksimaalsest isikuvabadusest. Loobuti igasugustest koolireeglitest, õpetajad olid lastega võrdses asendis, suhtlus oli mitteametlik, koolis ei olnud tasu ega karistust. Vabad koolid tekkisid tavaliselt väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele. Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille vastu nad olid. Õpetaja jaoks oli lihtne mall, mille järgi sai eristada "pahad asjad" "headest asjadest". Teadus (teadmine), autoriteet ja korrareeglid - neist tuli hoiduda, sest pole olemas
annaabi.ee 
