Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised
2. Revolutsioonilis-strateegiline: maaelanikkonnale toetuv geriljasõda operatsioonibaasiga varjatud kohas; valitsusvägede vastu väljaastuva partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks. Põhimõtteline vastuseis idabloki formaal-marksistlikule riigisüsteemile. Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina- Ameerika majanduse liikumapaneva jõu likvideerimine. Doktriin täielikult
- kodumaise tooraine maksimaalne ära - toetasid vabakaubandust kasutamine - leidus mitmes Euroopa riigis - kaitsesid siseturgu - absolutismi ajastul Sotsialism: Marksism: - töölisklassi elutingimuste ja palga parandamine - riik kontrollib majandust - suured maksud ja toetused - tootmisvahendid riigi omaks - tuleb aidata nõrgemaid - hiljem nimetatakse kommunismiks - sotsiaaldemokraadid ja kommunistid Liberalism: Majanduslik liberalism: - isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed
See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja sotsiaaldemokraadiks. Riik toetab kollektiivi. Kommunismid väärtustavad totaalset võrdsustamist, igaüks teenib vastavalt oma võimetele ja võtab riigilt vastavalt võimetele. Sotsiaaldemokraadid väärtustavad võrdseid võimalusi, erinevaid perekonna vorme, maailmakodanikke ja riigi tuge. Kõik on riigi oma, inimestel pole midagi. Väga kõrged maksud on sots. Demokraatidel ja saavad ka palju/kõrged toetusi ning hoolitseb laste ja vanurite eest, aga kommunismidel on kõik riigi
sajandiks. Sõdivate riikide perioodil kirja pandud. Aeg millal keskvõim väga nõrk, palju rändõpetajaid kes jagasid oma õpetusi teistele. Tol ajal poliitika teemadel võeti aktiivselt osa. Filosoofilis-poliitilise vaidluse elemente igas tekstis mis sel ajal loodud. Sel perioodil tegutses nn 100 filosoofilist koolkonda. Tuntuimaid kokku 6. Need tekstid praegu moodustavad hiina filosoofia tuumiku. Mozi - inimeste võrdusest ja armastusest, üldine võrdsus. Nimetatakse varajaseks kommunismiks. Daodejing, autoriks Laozi, natuurfilosoofiline traktaat maailma ja ühiskonna toimimisest; keskmes tao, kui kosmoloogiline korra kontseptsioon. Seadus ja jõud, mis paneb asjad käima. Zhuangzi, taoistlik mõtleja. Tekst räägib kõikide asjade suhtelisest olemusest, pidevalt muutuva olukorra tingimusest, kuidas kõige rohkem kasu lõigata. Sunzi ja Sun Bin sõjateooriad Bingfa. Kuidas sõjas kõige väiksemate kulutustega kasu tuua. Filosoofiline kirjandus kõige suurema au sees
(valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda, mida nimetatakse kommunismiks. Poliitilised vaated ja neid realiseeriv poliitiline süsteem kujunevad välja ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks. Riik on klassivastuolude produkt ja astub välja majanduslikult valitseva klassi huvide kaitseks. Koos klasside kadumisega kaob ka riik. Majanduslikult valitsev klass kujundab ühiskonnad valitseva ideoloogia ja poliitika
Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur jõudma klassideta ühiskonda (nim. kommunismiks). Seal kehtib kõrgem printsiip-igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi. Lenin ( 1870-1924)-poliitika kujutab endast osavõttu riigiasjadest. Riigi sisu- poliitika on klassivägivalla instrument. Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. Proletariaadi diktatuur kasutab vägivalda kõrgemate klassihuvide elluviimiseks. Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst: Head on mitte kõik eesmärgile viivad vahendid, vaid
Tahtsid kasutada Marxi ideid ja üritasid läbi viia sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku reformi Venemaal. Vene Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei lagunes 1903. aastal VSDTP 2. kongressil omakorda Bolševikeks ja Menševikeks. Menševikud lootsid, et sotsialism kasvab järk-järgult ja rahumeelselt, kes tahtsid ära oodata kapitalismi ja proletariaadi arengu (ehk siis oodata, kuni kapitalism rahumeelselt kommunismiks areneb). Lenini juhitud Bolševikud olid radikaalsed ja tahtsid Tsaari jõuga kukutada ja luua proletariaadi diktatuuri agraarsel Venemaal. 1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde
· Sõltuvus loodusest - ise midagi ei toodeta ega kasvatata · Kütivad loomi ja korjavad taimi · Liikuv eluviis · Kung (Aafrika) ja aborigeenid (Austraalia), Selk'nam (Lõuna-Ameerika) · Väikesed grupid kuna sõltutakse loodusest, pole võimalik väga suurtes gruppides elada, sest loodus ei suuda neid ära elatada · Eraomandi puudumine ei ole asju, mis kuuluks ühele konkreetsele inimesele · Nimetatud ka primitiivseks kommunismiks · Sooline tööjaotus kõige varasem tööjaotus, mehed kütivad ja naised korjavad. Meeste töö on tähtsam kui naiste töö. Inimesed sõltuvad rohkem naiste tööst kui meeste tööst. · Võrdsus see tuleneb eluomandi puudusest · Keskse võimuorgani puudumine · Tehakse vähe tööd · Jagamine · Algse ja tänapäevase eluviisi konflikt Aiaviljelus (Hortikulturalism) · Ekstensiivne põllundus · Trobriand (Vaikne Ookean)
loodusest. Samuti iseloomustab neid liikuv eluviis neil üldiselt puudub püsiasukoht. Elatakse suhteliselt väikestes gruppides (paarkümmend, mõnikümmend inimest) need inimesed sõltuvad loodusandidest, seega ei ole võimalik elada suuremates kooslustes, sest vastupidisel juhul ei suudetaks kõiki ära toita. Eraomandi puudumine ei ole isiklikku varandust (nim ka primitiivseks kommunismiks). Tööjaotus on üldiselt vähene, kuid see on enamasti sooline (mehed tegelevad küttimisega, naised korilusega). Küttimist peetakse sellistes ühiskondades prestiizemaks soolise ebavõrdsuse ilming. Samas küttimine on väga ebastabiilne toidu hankimise viis naised korjates saavad peaaegu alati midagi, on stabiilsem. Võrdsus ühe grupi liikmete vahel. Samuti puudub keskne võimuorgan ei ole enamasti keskset võimuliidrit vanemate
annaabi.ee 
