vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi.
kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979); inimese elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad mina-skeemid, mis suunavad inimese käitumist-mõtlemist-reaktsioone · Erinevad koolkonnad rõhutavad erinevaid aspekte: 1
Olemist, millesse inimene suhtub kui iseeenda olemisse, on filosoofias nimetatud eksistentsiks. Nüüd võiks siis juba anda kokkuvõtva formuleering selle kohta, mida antud kursuses mõistega maailmamõistmine silmas peetakse. Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ning sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Individuaalsetes maailmades elavad inimesed kommunikeeruvad üksteisega ja koordineerivad vastastikku oma tegevusi. See eeldab vastastikkust mõistmist, mis oleks võimatu, kui igaüks elaks autistlikult ainuüksi omas täiesti eripärases maailmas. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja kommunikatsioon inimeste vahel siiski olemas on, sunnib eeldama, et nende erinevate individuaalsete maailmade vahel on olemas ühisosa ja inimesi iseloomustab võime mitte- mõistmist ületades seda ühisosa avardada. Too ühisosa kujunebki loomulikul viisil inimeste-
Kõik meediumid (liikumine, esitaja, muusika, ruum) on töös esindatud, kuid ei integreeru tervikuks teineteist otseselt täiendaval moel. Samuti ei ole neid kasutatud ka kontrasti looval põhimõttel. Sel moel peegeldab Cunningham elu, kus mitmed isiksused, sündmused, situatsioonid võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt. KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB? KAS TA KOMMUNIKEERUB? Kas tants on keel? Mõned tantsuvormid kommunikeeruvad otseselt (directly)- india klassikaline tants Bharat Natyam, kus iga liikumine ja liigutus on märk millegi edastamiseks või väljendamiseks (liblikas, lootus, armastus, pisarad jne.) Teised tantsuvormid kommunikeeruvad abstraktsemal tasandil, olles ühelt poolt see, mis ta on - tants - teiselt poolt aga midagi peale selle, mida on keeruline üheselt sõnastada. Mooduseid luua ja esitada tantsu on nii palju, et on raske leida ühist nimetajat sellele, kuidas tants kommunikeerub.
käinud on. Vilelind eelistab helisid, mis on ajalooliselt tema keskkonnas olnud, isegi kui mõni võõrliigi või tehniline heli on tugevam, siis lind ignoreerib neid. Erinevate helide (nt ehitustööde helisid) jäljendamine näitab head mälu ja on huvitav, olles põhimõtteliselt emaslindade ees uhkeldamine. Superb Lyrebird imitating construction work (lüürasaba) Laulu helipilt sõltub sellest, millises helilises keskkonnas on. Paljud liigid, kes kommunikeeruvad raskes helilises keskkonnas, nt metsis, hüüp, kasutavad tervenisti või osaliselt suhteliselt madalaid sagedusi, mis päris hästi keskkonnas levivad. Lindudel õppimisaknad, kus suutelised teatud lauluosi õppima, nt metsvindil esimesel suvel kohe pärast koorumist, kui jäetakse meelde isa laul, teisel suvel laulu lihvitakse. Oluline ka autokommunikatsioonivõimalus, et lind kuuleks ise oma laulu, et laul korralikult välja areneks.
Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse
Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja
Repeater on lihtsalt signaali võimendi, kusjuures ta põhjustab 1 bitist hilistumist. Eelmainitud seadmeid on vaja kuna ei saa luua üht suurt LANi, sest kaabli pikkus on piiratud, jaamade arvud on piiratud, jõudluse probleemid tekivad, token ringi loa liikumise aeg kasvab, turvalisuse ja töökindluse probleemid suurenevad. 34. HDLC, PPP, LLC HDLC - (High Level Data Link Control) - on üks kanalikihi standard. HDLC paneb andmed sellisesse formaati, et omavahel kommunikeeruvad seadmed saaksid tegelda voojuhtimise ja veaparandusega. HDLC puhul luuakse sessioon, kus osapooltel on erinevad olekud: primaarne (algatab kommunikatsiooni, nt. terminal), sekundaarne (saadab vastused, nt. server) või kombineeritud masin. Balanseerimata - üks on primaarne, üks või mitu sekundaarset. Pool-dupleks - üks saadab, teine võtab vastu. Nn. master-slave suhe. Primaarne annab käsu, Sekundaarsed täidavad, kuid sekundaarsed omavahel suhelda ei saa.
19. Rakkudevaheline signalisatsioon. Kontaktsignalisatsioon. Valgulised hormoonid, neurotransmitterid. 15 Signaalmolekulid määravad raku positsiooni ja kindla rolli organismis. Samuti selle, kas antud rakk peab jagunema või mitte. Kui see mingil põhjusel ei tööta, tulemuseks võib olla näiteks vähkkasvaja, mis võib tappa kogu organismi. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel: 1. Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon) 2. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Seda signalisatsiooni on palju vähem uuritud 3. Rakud moodustavad teatud kontakte, nn. aukliiduseid ( gap-junctions), mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku).
P Ehrlichi ja John Newport Langley (1852-1925) poolt levitatavate ideede (Ehrlichi nn kõrvalahelate teooria / side-chain theory / seitenkettentheorie / ,,kuldse kuuli" kontseptsioon vt ptk 15; Langley nn retseptsiooni teooria) põhjal tekkis tänaseni oluline retseptorite teooria. 1914. aastal identifitseeris Henry Dale (1875-1968, avastas mh ka histamiini) atsetüülkoliini kui võimaliku neurotransmitteri. Aja jooksul avastas ta, et mehhanism, mille abil närvid sünapsi kaudu kommunikeeruvad põhineb spetsiifiliste keemiliste ühendite eritamisel. 1936. aastal sai Dale koos austerlase Otto Loewiga (1873-1961) keemilise neurostransmissiooni avastamise eest Nobeli preemia. Endokriinfüsioloogia kuldaeg algas eelmisel sajandivahetusel, mil huvi nii endogeensete kui eksogeensete keemiliste ühendite uurimise ja kasutamise vastu oli suur. 1902. aastal tegid Ernst Starling (1866-1927) ja William Bayliss (1860-1924) avastuse, et peensoole
annaabi.ee 
