Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust
jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks Keeleteadus: (lingvistika) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleuniversaalid: on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond: on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri: nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud)
(Saussure’i jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks. Keeleteadus - (lingvistika) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleuniversaalid on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri - nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik - seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt (ehk kõnetegu) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud)
Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, heerosed. Algselt võeti müüte väga tõsiselt, nendega seletati maailma teket kui maailmapilt muutus ratsionaalsemaks kaotsid müüdid tähenduse. Muutusid muinasjuttuteks mida kuulajad ei võtnud tõsiselt Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks, laialt leivinud irratsionaalset uskumust. Kirja ja kirjanduse sünd Kiri on märgisüsteem, visuaalsete või kombitavate sümbolite abil. Numbrite märkimine algas palju aega enne keele märkimist. On üldiseks arvamuseks et keele ülesse märkimine leiutati teineteisest sõltumatult vähemalt kahes kohas: mesotopaanias 3200 aastat e.KR ja Meso-Ameerikas ehk mehhiko kultuur 600 enne meie aega. Kirjanduse tekkimine: "Gilgamesi eepos" on vanim teadaolevaid kirjandus teoseid. See eepiline poeem põhineb sumeri keelsetel lugudel. Kuigi need lood pärinevad hiljemalt 2100 enne meie aega, koondati nad eeposeks umbes
Morfeemid liidetakse käänete või pöörete abil sõnadega. NT eesti keeles laua+le Poüsünteetiline keel keel, milles on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnadega. NT tsuktsi keel Siberis. Keeleuniversaal nähtus, mis peab esinema kõikides maailma keeltes. Täielik universaal esineb kõikides maailma keeltes. NT eituse väljendamine. Tendentsid on universaalid, millele on erandeid. Kiri nähtavate või teisiti tajutavate (kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas edasiandmiseks. Kiri on õpitav, kõne on omandatud. Foneetiline kirjaviis foneemile vastab üks täht. Nt eesti keel, inglise keel. Logograafiline kiri ideograafiline ehk mõistekiri, oli sumeri-babüloonia-assüüria kiilkirja vanem periood ja vanem egiptuse kiri. (nt papüürusele joonistatud pildilood). Märk ja sõna või märk ja silp. Nt hiina Silpkiri kiri, milles märgid tähistavad silpe. Nt etioopia
midagi vahepealset: täiusliku eeskuju ja “aloogilise”, ebatäiusliku “materjali” sümbioosi. Nii nagu kosmos tervikuna, nii jäljendab ka iga üksikasi oma ideed. Siit veel üks ideede ja meeltega tajutava maailma vahekorra määratlus: nad suhtuvad teineteise kui eeskuju ja jäljendus (mimesis). Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd
(Saussure’i jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks Keeleteadus: (lingvistika) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleuniversaalid: on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond: on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri: nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud)
x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 35. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirja algus - Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi). Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega
silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e- ope.ee_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi
pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Loeng 4 - II. osa Kiri. Kirjasüsteemid. Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus seisukohalt. Kirjaoskus maailmas maailmas on vähemalt 1 billion kirjaoskamatut inimest Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole kirjakeelt. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Sõnale vastab üks märk.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ III Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kiri on sekundaarne kõne suhtes kõnelesime enne, kui kirjutama õppisime. Maailas on palju kirjaoskamatuid. Kirjaoskus: Kiri on õpitud, kõne on omandatud. Kiri ei pruugi ajaloolistel põhjustel keele struktuuriga üldse seotud olla. Diaglossia araabia keel (eelmises konsps) Kirjasüsteemide liigid:
annaabi.ee 
