enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi. Leemeti vanaisa - Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Omad põhimõtted, ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Usssisõnade lausuja ning tal olid mürgised maohambad.
Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon
Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon
Nad põgenesid paadiga järvele. 21.Leemet vaatas Hiiet paadis nii nagu ta polnud teda kunagi märganud. Hiie oli justkui teine inimene, mis muutis Leemeti päeva kõige ilusaimaks tema elus. Linda oli Leemeti ema. Leemet kohtus oma vanaisaga. Leemetil polnud mürgihambaid nagu vanaisal. Vanaisa ehitas tiibu luudest. 22.Hiie oli jänese ära küpsetanud. Saaremaalt saavat tuulekoti tibade jaoks. Vanaisa plaan tekitas temas võitlushimu. Nad jõid kolpadest allikavett. Saaremaale minek oli justkui pulmareis. Nad nägid kõige üüratumat olendit, keda võib ette kujutada, kes sisises ussisõnu. Kala(Ahteneumium) habe oli meeletult pikk. Põhjakonna polevat teda enam ammu näinud ja suur kala väitis, et on viimast korda pinnal. 23.Saaremaale jõudes kohtuti rästikuga. Tuuletark Möigast otsiti. Taneil oli tema poeg. Tuuletargal oli poja pärast häbi, kes oli munk. Tuuletark rääkis tuuleköitest. Tuul olevat tark ja kaval
Johannes ja Pärtel pääsesid pakku. Tuli kuus raudmeest, kellel niisamuti pea maha raiuti. 35. Nad läksid sõtta. Raudmehed ei saanud neile vastu. Leemet ja Tölp muudkui tungisid peale, ei hoolinud sellest, kui surevad. Nad tapsid mehi ka külades, näitamaks, et vana maailm on veel alles. Leemet karjus neile, et Põhja Konn on tagasi tulnud, viidates sellega oma vanaisale. Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos. 36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla
Johannes ja Pärtel pääsesid pakku. Tuli kuus raudmeest, kellel niisamuti pea maha raiuti. 35. Nad läksid sõtta. Raudmehed ei saanud neile vastu. Leemet ja Tölp muudkui tungisid peale, ei hoolinud sellest, kui surevad. Nad tapsid mehi ka külades, näitamaks, et vana maailm on veel alles. Leemet karjus neile, et Põhja Konn on tagasi tulnud, viidates sellega oma vanaisale. Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt nende kolpadest juuakse vett, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi. Leemet ja Tölp ründasid kindluseid, isegi mungakloostreid. Nad ei pesnud ennast ja olid pidevalt vaenlase verega koos. 36. Vanaisa ei maganud üldse, vaid valmistas öö läbi peekreid. Peagi jõudsid nad kodumetsa tagasi. Nad tahtsid Salmele külla minna, kuid sattusid kokku raudmeestega. Vanaisa sai noole õlga ning ta langes alla
teadvust, on kuusirp. Pulstunud juuksed sümboliseerivad tema eraldumist ühiskonnast askeetlikku üksindusse. Juustes pesitseb aga Gangese jumalanna Ganga. Ümber keha põimunud kolm madu on Siva relvadeks. 21. Kes on tema naised? Kirjeldage nende atribuute: Siva abikaasadeks on destruktiivsed jumalannad Kali ja Durga ning jumalik ema Paravati. Kali ja Durga on Parvati avataarad. Kali atribuutideks on kaela ümber keerdunud kobra, kolpadest kee, mis sümboliseerib reinkarnatsiooni. Tal on samuti neli kätt. Ühes käes on mõõk peade mahalöömiseks, teises käes mahalöödud pea. Kahe käe käelabad on punaseks värvitud, seelik on valmistatud maharaiutud kätest. Kõrgema teadvuse sümbolina on ka temal kolmas silm. Durgat kujutatakse maailma emana, demonstratiivsete rindade ja paljastatud kõhuga. Atribuutidest tema neljast käest ühes on mõõk, millega ta tapab deemon Mahisa,
ees. Ta on hooliv ja hea südamega, kindel ja teadmishimuline. Salme, Leemeti õde,abiellub karu Mõmmiga. Linda, Leemeti ja Salme ema, on võimukas ja iseseisev naine, ta armastab oma lapsi ja on valmis kõigeks laste jaoks. Vootele, Leemeti onu, elutark, arukas ja päris sümpaatne tegelane, ta tunneb hästi ussisõnu ja õpetas Leemetile sammuti ussisõnu. Tölp on Leemeti vanaisa, ta on iidne sõjamees,meeletult sihikidel teeb, oma vaenlaste kolpadest karikaid, ta on tugev ja väga nutikas, ta oli viimane inimene kel olid mürgised hambad. Ussikuninga laps ja ka Leemeti parim sõber madu Ints. Viimased ahviinimesed metsas Pirre ja rääk, tegelesid täikasvatusega ja rääkisid tihti lugusid kuidas varem olid ajad. Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem
kui mingi laev läks kaugelt mööda,vanaisa nägi küll palju veva et sinna saada ning kõik rajalt maha võtta,kuid sai sellega hakkama.Paar päeva läks kontide puhastamisele ja nii ta tuligi. Koos sõdivad nad üle kogu maa raudmeeste vastu,oma lõbuks.Vanaisa teeb alati kolpadest karikaid,vana komme. Ühel õhtul lähevad nad koos ühte kindlusesse,et seda rünnata.Leemet kuuleb,et seal elavad karud ja võtab nendega läbi ussisõnade kontakti.Leemet selgitab et nad tahavd kindluse maa tasa teha aga karudele see mõte ei meeldi.Nimelt neid
jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja meisterdab kolpadest karikaid jne. Kõik taolised koomilised elemendid mõjuvad igal juhul väga usutavalt ning sobituvad kenasti autori loodud alternatiivsesse mütoloogilis-ajaloolisessse maailma. Nii võikski eelneva põhjal raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõnes mõttes vaadelda kui müüti eestlaste muistse kultuuri hävinemisest. 25) Kolm maailma teoses ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kaks maailma:
(vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja meisterdab kolpadest karikaid jne. Kõik taolised koomilised elemendid mõjuvad igal juhul väga usutavalt ning sobituvad kenasti autori loodud alternatiivsesse mütoloogilis-ajaloolisessse maailma. Nii võikski eelneva põhjal raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõnes mõttes vaadelda kui müüti eestlaste muistse kultuuri hävinemisest. 26. Kolm maailma teoses ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kolm maailma:
üles tõstetud jalale, mille alla kummardunu võib end kindlana tunda. Siva laubal asuva kolmanda silma kohal, mis sümboliseerib kõrgemat teadvust, on kuusirp. Pulstunud juuksed sümboliseerivad tema eraldumist ühiskonnast askeetlikku üksindusse. Juustes pesitseb aga Gangese jumalanna Ganga. Ümber keha põimunud kolm madu on Siva relvadeks. 21. Kes on tema naised? Kirjeldage nende atribuute: Kali(a ümber keerdunud kobra, kolpadest kee, mis sümboliseerib reinkarnatsiooni. Tal on samuti neli kätt. Ühes käes on mõõk peade mahalöömiseks, teises käes mahalöödud pea. Kahe käe käelabad on punaseks värvitud, seelik on valmistatud maharaiutud kätest. Kõrgema teadvuse sümbolina on ka temal kolmas silm.), Druga(t kujutatakse maailma emana, demonstratiivsete rindade ja paljastatud kõhuga. Atribuutidest tema neljast käest ühes on mõõk, millega ta tapab deemon Mahisa,
Saaremaalt tuuletark Möigaselt tuulekoti, mida ta vajab ühel päeval ära lendamiseks, hommikul pidid noored teele asuma, vanaisa tahtis koos Leemetiga sõtta minna, ja Leemetile tundus see mõte tore - kõik läksid magama, Hiie puges Leemeti kaissu, hommikul äratas neid vanaisa, mindi tema juurde sööma, Leemet imetles vanaisa rammu, kuidas ta kõigega hakkama sai, kuigi tal jalgu polnud - söödi põtra ja joodi vanaisa maha notitud meeste kolpadest allikavett, vanaisa lubas pulmakingina neile mõned kolbad koju kaasa anda, kui nad Möigase juurest tagasi tulevad - paat pandi söögipoolist täis ja asuti teele, nad ei kiirustanud, ikka ujusid ja kallistasid jmt, ööbisid paadis, hommikul ärgates avastati, et paat on mererohtu takerdunud, mererohi osutus suureks mereelukaks, kellel olid pikad habemekarvad, kuhu nad takerdunud olidki - ussisõnade abil tehti kalaga juttu, kala rääkis, et Hiie ja Leemet on viimased inimesed, kes
annaabi.ee 
