paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme nagu näiteks happevihmu. Nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Anastasia Margarita Kolossova 10HB 2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias
Palju loominguplaane jäi elluviimata ning hulk geniaalseid visandeid, ideid, mõtteid jäi temast järele. Head sõbrad viisid need lõpule. Modesti muusikast peavad lugu miljonid inimesed. See on lõplik ,,vennastumine rahvaga", nagu ta kogu oma elu unistas. Sisukord · Sissejuhatus lk 2 · Muusikahuvi ning muusikaõpetaja lk 3 · Teosed lk 4 · Kokkuvõte lk5 Kasutatud kirjandus · N. Kolossova raamat ,, Tere, muusika!" lk 107-112 · I. Kulli ja O. Tuisu raamat ,, Muusikaajalugu" lk 117-123 · http://et.wikipedia.org/wiki/Modest_Mussorgski
Tuba kaunistati lillede ja vanikutega, ema pandi pidulikult istuma tema jaoks ülesseatud baldahhiini alla. Isa sõbrad õukonnakapellist tulid oma pillidega ja tõid emale kingiks muusikat. Laulud ja avamängud täitsid toa ja kostsid väljagi. Akende taha tänavale kogunesid naabrid. Ka neile oli muusika meeltmööda. Siis istuti kaua koos. Pärast õhtusööki hakkasid külalised hoogsas tujus tantsima. Et maja teised elanikud ei pahandaks, võeti kingad jalast ja tantsiti sokkide väel. ( Kolossova 1975, lk 57- 58) Üheteistkümne aastaselt läks Ludwig juba tööle asendas kirikus organisti. Neljateistkümneselt sai ta vürsti õukonnas organistikoha. Talle anti paraadrõivad: roheline tressidega frakk, siidsukad, pannaldega kingad, kullaga tikitud vest, silinder, mõõk. Seesugune riietus ei sobinud Ludwigile kuidagi. 1787
20. august 1991 Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno
panna. 19. novembril suri ta Viinis. Schuberti hauamonumendile Viini kalmistul laskis poeet Franz Grillparzer, kes oli koostanud ka järelehüüu Beethovenile, kirjutada: Die Tonkunst begrub hier einen reichen Besitz, aber noch viel schönere Hoffnungen.1 1 Siia on muusika matnud mitte üksnes ühe suure aarde, vaid veel rohkem kauneid lootusi. 4. ALLIKAD 1. Grünberg Laura, 2005, ,,21 maailmakuulsat heliloojat", lk 81-90. 2. Kolossova Nadesta, 1975, ,,Tere, muusika!", lk 63-67. 3. Konen Valentina, 1957, ,,Schubert", lk 12, 35, 52, 111-116. 4. Kull Imbi, Tuisk Ofelia, 1971, ,,Muusikaajalugu", lk 68-71. 5. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/franz_scubert2.htm 7.04.13 6. http://portrait.kaar.at/200Deutsche5/images/franz_schubert.jpg 7.04.13 7. http://www.robertgreenbergmusic.com/wp- content/uploads/2012/04/Franz_Schubert_by_Wilhelm_August_Rieder2.jpeg 7.04.13 5. LISAD Lisa 1
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri
registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno
ELULUGU Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka...
Ignar Fjuk 1 7 5 2 5 20 Jaak Allik 1 6 5 2 6 20 Enn Põldroos 2 4 3 3 8 20 Andres Tarand 0 3 9 2 5 19 Sergei Sovetnikov 0 0 7 4 8 19 Mai Kolossova 0 4 8 2 5 19 Koit Raud 0 7 6 2 4 19 Tiit Made 0 3 6 5 4 18 Illar Hallaste 4 8 4 2 0 18 Kaido Kama 3 1 8 5 1 18 Enn Tupp 0 1 4 7 5 17 Enn Leisson 1 5 6 3 2 17 Liia Hänni 2 0 11 2 2 17 Jüri Põld 0 5 1 9 1 16 Aldo Tamm 1 0 6 4 5 16
inimestele eriti lähedaseks ning kalliks. Lisa(pildid) Väike Wolfgang Amadeus Mozart koos isa Leopold Mozart Noor Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart Kirjandus: · Bixley Donovan, 2005, Lugupidamisega Mozart, (Kasutatud eesõna) · Berljand Jelena, 1956, Mozart, (Kasutatud leheküljed: 3,4,5,10,11,12,13,22,23,43) · Jürisson Johannes, 1967, Viini klassikaline koolkond · Kolossova Nadezda, 1975, Tere, muusika! · Leonhart Dorothea, 2006, Wolfgang Amadeus Mozart Mõistatuslik ja mõjutatav, (Kasutatud eesõna) · Ogris Werner, 2008, Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses · http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010) · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mozart.htm (21.04.2010) · http://wapedia.mobi/et/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010) · http://www.kappiyhing.ee/esi/mozart_2001.html (21.04.2010)
Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno
luudest, kui luud on matmata. Et matmata luud rahustada, on tarvilik maha matmine ning jumalasõna, palve lugemine ja haua peal laulmine. Seejärel saavad matmata luud rahu. Selle taga on aga teadmine, et luud on seotud surnuga, mitte ei ole lihtsalt asi (on olend). Teiseks variandiks surnute asupaigaga seoses on mingi teine ilm (Toonela, manala, allilm, Taevas, kaugel maa peal, vee taga). Siia juurde kuulub ka kristlik dualistlik vaatepunkt: Taevas ja Põrgu. Kolossova Jumalamäge peeti Seto rahvausundis asukohaks, kust surnud võetakse taevasse. Setu puhul on levinud usundi käegakatsutavus. Näiteks teadmine, et Neitsi- Maarja võib maa peale tunda ning teda võib näha ja katsuda on valdav. Kodukäija / Rahuta surnu Enamik surnuid lõpetab oma eksistentsi normaalsel viisil, lõpetab suhtlemise elavatega. Vahel näitab surnu end unes, kuid tõsisemat suhtlemist enam ei toimu. Samas on ka
annaabi.ee 
