·loomingus juugendstiil eredad värvid, kontuurid ·parimad tööd on realistlikud pastelltehnikas portreed ja maastikud ·Marie Underi portree, August Kitzbergi portree, ''Lääne neiu'', ''Vigala taat'' ·soomlaste eeskujul kujutav kunst, tarbekunst, arhitektuur rahvuslikus stiilis · rühmitus ''Noor-Eesti'' ·revolutsioonisündmuste mõjul tegutsesid Pariisis ·Konrad Mägi · ''Merikapsad'', ''Pühajärv'' (2), ''Maastik kividega'' · särav kolorist, ekspressionistlik, kunstikool ''Pallas'' asutaja ja direktor · parim maastikumaalija maalilisemad ja heledamad · postimpressionism ·Nikolai Triik · Ida Menningu portree, ''Soome maastik'' · maastikumaalija ja edukas/hinnatuim portretist · E. Munchi mõjul üldistatud ja ekspressiivsemad · G. Munthe'i mõjul rahvusromantilisemaks ·Jaan Koort · skulptuur · vana taastamine üldistatud, lihtsad vormid
Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad
Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad
Arhidektuur: · Gooti traditsioonide jätkamine · Raidkivist kaunistused reness. Stiilis · Valitsejate ja aadlike klassid Maalikunst: · Õitseng kuni 1520 aastani · Sügavtrükitehnika leiutamine- vasegravüür · Usuline õpetlik sisu · Meeleolu sünge, ähvardav · Huvitas inimeste tundeelu · Alasti kujutatakse vaid aadamat ja eevat ning kristust Matthias Grünewald 1470-1528 · Hõõguvad ilmekad värvid/kolorist!/ paneb rõhku värvidele. · Kannatuste maalija · ,,Isenheimi altar" o Isenheimi kloostri haigla kabeli altari maal(tiibaltar) o Kristus- kohutavate inimlike piinade kehastus o Keskaegne meeleolu o Kehade ruumilisus ja naturalism- uusaegne. Albert Dürer 1471-1528 · Joonistaja, graafik)thnikate avardaja), maalija, teadlane · ,,Püha Hieronymus" vasegravüür
1984 aastal lõpetas Kisinjovi I. Repini nimelise kunstikooli maalikunstnik-pedagoogi erialal. Alates 1985 elab ja töötab Eestis. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud, Eesti Kunstnike Liidu liige V. Baciu äratas maastikumaalijana tähelepanu 1990. aastatel. Tema kunst on värvi ja elurõõmus, maalilaad üldiselt pastoosne. Ta ise reisib väga palju, väga palju maale on maalitud Eestist väljaspool. Mida ja kuidas ta maalib? Vladimir Bachu on tuntud kui suurepärane kolorist. Just koloriit ongi Bachu maalidel kõige tähtsam osa, motiivide ja emotsioonide kandja. Ta tundub olevat üks väheseid romantilisi kunstnikuhingi tänapäeva Eesti kunstimaastikul, kes oma natuurlit on pärit enam kui saja aasta tagusest ajast. See oli ajastu, kus kunstnikud, maalikast seljas, mööda maastikke uitasid ning hommikuvalgust ja keskpäevapäikest endasse ja lõuendile ahmisid. See on töö,
Samal ajal oli Tai edukas sportane võisteldes kergejõustikus, mis sisaldas ka 400m tõkkejooksu milles ta oli võitnud medaleid. Olümpiamängude ajal kohtus ta Londonis Rositaga, kes oli samuti tekstiililise taustaga ja nad armusid koheselt. 1953 nad ka abiellusid. Ottavio ja Rosita Missoni 2. MISSONI Pärast abiellumist avasid Ottavio koos Rositaga väikse kudumitehase Gallarateses Itaalias, mis oli kodukohaks Rositale. Nad hakkasid ise masinatega kudumeid tegema. Ottavio oli kolorist ja mustri disainer ning Rosita vastutas lõigete ja kujunduse eest. Kumbki tegi omaloomingut ja Missoni bränd oli loodud. Nad hakkasid pürgima moeartiklitesse, kasutamata oma butiigi või mingit muud nime. rõivaartiklites ajakirjandues said nad tundmatuna juurdepääasu moemaailma. Nad pakkusid oma disaine kaubamajadele Milanos, kus esimest korda 1958 aastal said vaateakendele Missoni nimelised vertikaalsete triipudega pluuskleidid. Ottavio ja Rosita kogemusi ja
Veneetsias usulise temaatika. Giorgione. Magav Veenus. Giorgione. Vasakul Kontsert vabas looduses (viimasel ajal on omistatud Tizianile), paremal Judith. Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian
Veneetsias usulise temaatika. Giorgione. Magav Veenus. Giorgione. Vasakul Kontsert vabas looduses (viimasel ajal on omistatud Tizianile), paremal Judith. Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian
Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Alphonse Mucha Oli üks tuntumaid juugendstiili plakatikunstnikke. Saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" (1895) Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel on täisfiguurid, keerukas ornamentika, arvukalt detaile. Mucha kasutas mitmekesiseid mahedaid värvikombinatsioone, oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid tsehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid, romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne. Tema looming 1890ndail oli tohutu teatri- ja näituste plakatid, kuulutused, graafilised tööd, kavandid juveelidele. Juugendgraafika Saksamaal 1890ndate teise poole hariduspoliitika ja ajakirjandus soosisid juugendi arengut.
Giorgione pööras suurt tähelepanu koloriidile, oma lõuenditel ühendas julgelt maastiku ja inimfiguuri. 1510. a. Giorgione suri katku,teda nakatas tema enda armastatu Tema teos Madonna. 3 filosoofi Juudit Päikeseloojang. 3 iga Tizian / Tiziano Vecellio (u.1480-1576)-Oli pikka aega Veneetsia Vabariigi ametlik kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine peamiseks tehnikaks Suurepärane kolorist Usuteemade kõrval palju pilte, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu (mõnikord ka erootikat),hingeelu keerulisuse väljendaja · Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. · Kunstnikul on õnnestunud tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse
mille ajal Marc elas. Millise jälje jätab Marc Chagall kunsti? Marc Chagall, lapsepõlv Chagalli loomingu tundjaile on tuttavad Vitebski vaated vanale Venemaale tüüpiliste sibulkirikute, lubjatud kloostrimüüride, pseudoklassitsistlike hoonete, sildade ja talupojataredega. Sadu kordi on ta neid maalinud ning alles pärast sõda kui ta Ameerika Ühendriikidest vabastatud Prantsusmaale tagasi pöördus, ilmusid nende asemele Pariisi ja Vence'i vaated. Chagall on rikka kujutlusvõimega kolorist, kes igati ületab slaavi rahvakunsti fantaasiamaailma, millest ta mõnikord lähtus. Marc Chagall sündis 7. Juulil 1887, Vägi sodiaagimärgi all. Chagalli sündis Venemaa väikelinnas Vitebskis. Marci ema oli kantud koos suure nurgavoodiga linna teise otsa haiglasse sest nende linnaosa hävitas sellel ajal halastamatu tulekahju. Tema isa ja ema tunnistasid hassidismi, 18. sajandil Ida-Euroopas tekkinud müstilist usulahku, mille õpetuse
olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378- 1444) omadega. Campin oli hea kolorist ja peenmaalija, hea siseruumide kujutamisel. Lõuna- Madalmaade tuntuimaks meistriks oli aga Rogier van der Weyden (1400-1464), kes rikastas Madalmaade kunsti uute vormide ja dramaatilisema sisuga. Tema kuulsaimateks töödeks on 1438. aasta „Kristuse ristilt võtmine“ ja 1446 valminud „Viimne kohtupäev“ Hospice de 5 Beaune’is Dijoni lähedal, kuid ta on kujutanud ka portreid ja mõjutanud oma tööga paljusid
sinine, violetne. See süsteem tegeleb järelaistingu nähtusega (nt kui pärast kollase pinna vaatamist näeme valgel pinnal sinist või pärast punase täpi vaatamist sinakasrohelist) Kui firmas Ekar Trükk segatakse tekstiilitrükivärvi on tegu subtraktiivse värvisegamisega. Valgesse sideainesse - paksendajasse tilgutab kolorist Helle pigmenti. Segatud värv tundub silmale ühtlane, aga mikroskoobi all rändavad paksendajas üksikud pigmenditerakesed. Ka veretilk tundub ühtlaselt punane, aga suurenduses selgub, et tegu on läbipaistvas vedelikus hõljuvate punaste täppidega.