Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale. Hüdrofaaobse ained- tõukavad eemale vett, aga võivad olla märgutud mittepolaatse vedelikuga Kolloidkeemia- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased Erinevad kolloidsüsteemid: · Muldade struktuur · Materjalide tootmine(kips, värvid jne) · Maakide rikastamine · Nafta tootmine · Ravimite valmistamine · Pilved, suits, udu Disperssete süsteemide jagamine: · Osakeste mõõtmete alusel · Faaside agregaatolekute alusel · Dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel Lüofiilsed süsteemid- Nende susteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mojujoud kullaltki suured
(vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted).
Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82
Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon.
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
molekulidest, aatomitest või ioonidest. Pihused on tavaliselt hägused ja ebapüsivad (ained eralduvad üksteisest). Jämepihused: *Suspensioonid *Emulsioonid *Aerosoolid *Vahud *Poorsed materjalid Kolloidlahused: *Tarded *Geelid Tõelised lahused: *Küllastumata lahused *Küllastunud lahused *Üleküllastunud lahused Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jäme pihused >10-6 m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6 m; Tõelised lahused <10-9 m. 54. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? *Jämedispersne süsteem >10-6 m (eelmisel) *Kolloiddispersne süsteem 10-9...10-6 m -Osakeste mõõtmed tõeliste lahuste ja pihuste vahepealsed -Näiliselt ühtlased -Suhteliselt püsivad *Tõelised lahused <10-9 m. -Lahustunud aine on molekulide või ioonidena -Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad 55
Keskkonna pH kaugenemisel isoelektrilisest täpist jäävad ülekaalu ühenimeliselt laetud grupid. Nende tõukumise tõttu nõrgenevad ahelatevahelised seosed ning pundumine kergeneb. 15. Milliste tegurite tõttu suureneb disperssete süsteemide agregatiivne stabiilsus KMÜ lisamisel? 16. Milliseid dispersseid süsteeme nimetatakse geelideks? Millised faktorid soodustavad geelide moodustumist? Millised on geelide põhilised omadused ja kasutusalad? Tarded ja geelid polümeeride lahused ja kolloidsüsteemid, mis on kaotanud sisemise struktuuri muutuste tõttu voolavuse ning omandanud teatud kõvaduse ja elastsuse (zelatiin, lihaskiud). 17. Milliseid nähtusi nimetatakse tiksotroopiaks ja sünereesiks? Tiksotroopia on paljude geelide või muude ainete omadus mehaanilisel mõjutusel vedelduda. Nt mõned geelid vedelduvad, kui neid raputada. Sünerees nähtus, kus tarde ruumala väheneb ja osa vedelikust surutakse struktuurist välja. Vastupidine nähtus pundumine. 8
pindalaühiku võrra. (Pindpinevus- pinnanähtus kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises
b) dispergeerimismeetod – suuremate osade pihustamine väiksemaks Pihussüsteemid on sellised süsteemid, kus ühed osakesed on teise pihustunud, kahe või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub.
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
kõrgmolekulaarsete ühendite ja nende lahuste füüsikalis-keemilisi omadusi. Faasi, milles dispergeeritud aine on ühtlaselt jaotatud, nimetatakse dispersioonikeskkonnaks. Kolloidosakesed klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete kui ka koostisosade agregaatoleku alusel. Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi, organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 6
Vedel , Tahke gaas Aerosool Gaas, Vedelik, Tahke vedelik Vaht, emulsioon, suspesioon, sool Gaas, vedelik, Tahke tahke Tahke vaht, tahkt emulsioon, tahke sool Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme:jämepihus osakeste diam. >10-6m; kolloidsüsteemid 10-9.....10-6m; tõelised lahused<10-9m Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu.
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsama...
Homogeenne süsteem ei hajuta valgust ja selle osiseid ei saa eraldada filtrimisel ega muul mehaanilisel teel. Tõelised lahused ja gaaside segud on enamtuntud homogeensed süsteemid. Suur osa keemilisi reaktsioone on homogeensed reaktsioonid, see tähendab, et toimuvad homogeenses segus (lahuses). Homogeense süsteemi vastand on heterogeenne süsteem. Nende kahe vahepealsed on kolloidsüsteemid (kolloidlahused). Reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonide kulgemisele. Le Chatelier printsiip ja massitoimeseadus. Le Chatelier' printsiip on põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes. Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun.
asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Mitteindiferentsed elektrolüüdid - sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. 25. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 26. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber,
abistav, pidurdav, või neutraalne toime. Koagulatsiooni kiirus Koagulatsioon on seda kiirem, mida suurema hooga elektrolüüti lisatakse. Vastasel juhul võib toimuda elektrolüüdiga harjumine. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded ja geelid Tarded on kolloidsüsteemid, mis struktuuri muutumisel on muutunud mittevoolavaks. Tardumisel muutub ainult süsteemi kui terviku omadused, ei muutu komponentide osakaal ja nad ei eraldu üksteisest. Tarrete tekkimiseks võib vähendata soojusliikumist. Selleks temperatuuri alandamine. Teiseks võib suurendada disp. faasi kontsentratsiooni. Võib lisada elektrolüüte, et manipuleerida koagulatsiooniga. Või võib ka iseeneslikult tekkida. Geel on tarde eriliik. Geelide liigid
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
