Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Valitsuse liikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed. Administratsioon Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis on vallavanem või linnapea lisaks valitsuse kui kollegiaalorgani juhile ka administratsiooni juht. Administratsioon jaguneb osakondadeks ning kantseleiks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on moodustatud administratsiooni struktuuriüksustena ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks erialaspetsialist, kes vastutab kogu valdkonna eest. Iga kohaliku omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema ette nähtud valla- või linnasekretäri ametikoht
täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus
täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus
rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid,
ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus
Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2
1925. a. Hoolekande seadus Hoolekanne pole armuand, isikul on õigus hoolekannet nõuda; Riik ja omavalitsused on kohustatud seadusega ettenähtud hoolekandetoimingud eelarvega tagama; Omavalitsus või riik tasub hoolekande kulud vaid siis, kui abivajaja ega ülalpidamiskohustuslikud omaksed neid hüvitada ei suuda; Rahalisele abistamisele eelistatakse ülalpidamise võimaldamist elatusvahendite näol ning töö võimaldamine; Abiandmine otsustatakse kollegiaalorgani poolt; Kerjamine keelustati; Eelistatakse suuremaid hoolekandeasutusi (mitmed funktsoonid anti valdalt üle maakonna tasandile) Üldhoolekanne Vaeslapsed; Lapsed, kelle vanemad ei suuda neid ülal pidada; Lapsed, kes on vanematelt halva kohtlemise tõttu ära võetud; Mahajäetud ja leidlapsed; Kurikalduvusega lapsed; Puudustkannatavad rasedad ja imetavad emad; Puudustkannatavad raugad, haiged jt töövõimetud; Vaimuhaiged, langetõbised, idioodid
representatsioon (esindusfunktsioon; ühiskonna ootused, mured), riigi rahandusküsimuste üle otsustamine. Riigikogu kui organi kontinuiteet (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas, kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest. Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa. Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet, õigus saada tasu. Muus riigiametis olemise keeld personaalse võimudelahususe tagamiseks. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja, ei ole õiguslikult seotud juhistega, ei ole ametist tagasikutsutav.
ministreid. 113. Peaminister, ministrid, regionaalminister, nn portfellita minister – erisused 19 Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Vt üle 114. Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani ülesanded Vabariigi Valitsusel, kui kollegiaalsel esindusorgani ülesandeks on teostada täidesaatvat riigivõimu ehk võtta vastu otsuseid riigielu põhiküsimustes ning tal on keskne koht poliitiliste otsustuste ja seisukohtade kujundamisel. 115. Täidesaatva võimu ülesehitus (skeemina) 116. Täidesaatva võimu teostamise korraldus üle Eesti (üldpädevusega regionaalhalduse asutus, ametite/inspektsioonide kohalikud asutused)
valitsust. See säte ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele. Ka tänaseks jõustunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 kohaselt võib pädev haldusorgan ise määrata, kes täidavad tema nimel ülesannet. Olemuselt ei ole projekteerimistingimuste kehtestamine küsimus, mis vajaks otsestel valimistel valitud esindusorgani otsust või üldse kollegiaalorgani otsust. 2. Kui normi adressaadiks on volikogu, siis ei ole enam tegemist ju sisepädevusega, sest edasi ei saa seda enam ju delegeerida, asi on volikogu ainupädevuses, volitusnorm puudub ja edasi volitamiseks ei ole alust. 3. Kui normi adressaadiks on määratud vallavalitsus või linnavalitsus. Tähtsus on siin jällegi sisepädevuse jaotamises. Vallavalitsus saab sisepädevust edasi jaotada läbi oma täidesaatvate ametiasutuste ja struktuuriüksuste. Seadus kirjutab ette ka
annaabi.ee 
