Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi magama sinna, kuhu kukkus; vares istus õrrel ning jälgis ümberringi toimuvat; Mardu pani sirutades käed peakohale; Kaalep ja Liivi peitsid end uudishimulikena aia taha. Õue ja toa vahe tekitas Luigi saabaste jalast võtmine ning uuesti jalga panemine. Trass oli tekstidega mänginud nii, et nad mõjuksid sügavalt ning iga paus andis aega nende üle järele mõelda. Indrek Apinis oli varese rolli ülimalt hästi sisseelanud
haldja ja nad hakkasid otsima sissepääsu. Lossi uksel olid puud ees, et võõrad sisse ei pääseks. Raiduril läheks nende maha võtmisel vaid natuke aega. Peagi oli sissepääsu esine puudest lage ja nad astusid ukse juurde. Uks avanes vaikselt ja vastu vaatas vaid tühjus. Loss oli seest täiesti tühi ja kottpime. Ei mingit liikumist polnud kuulda ega näha. Kõndisid edasi, uurisid ringi, aga ikka midagi ei leia täielik tühjus. Haldjas hüüdis ja trampis, raidur hüüdis ja kolistas kirvega, kuid mitte keegi ei kuulnud. Järsku käis ukse pauk, kuid kedagi polnud näha. Raidur jooksis ukse juurde, aga ka seal polnud ühtki hingelist. Haldjas Lyselle proovis lossist välja minna, kuid uks ei avanenud. Nad olid lossis lukutaga ja hirmul. Neil polnud midagi muud teha kui lossis ringi vaadata. Haldjas märkas väga ilusat kuldset uks, mis oli kergelt praokile jäetud ja liikus haudvaikselt selle suunas. Ta tegi ukse rohkem lahti, et valgust ruumi lasta ja
armastust ja hoolimist ning tehes raskeid talutöid, samal ajal elust midagi võtmata. Salong suutis seda üsna hästi teha, kuigi tema naermine purjus olekus oli veidi üle pingutatud ning ei jätnud usutavat muljet. Leemeti osatäitja Hannes Prikk oli laval võrratu. Ta tegi üht keskmist purjus abielumeest nii hästi järgi, et see ei tundunud isegi lavastusena. Ta oli eestlaslikult karm ja külma iseloomuga. Kui ta öösel purjuspäi koju tuli, kolistas ta hirmsasti ja ajas asju ümber, ise naerdes ja väites, et teeb Luigile öömuusikat. Ta astus ämbritesse ja hakkas nendes ringi käima, tehes lollusi nagu purjus mehed ikka teevad. Oli päris kohutav mõelda, et reaalsus ongi selline ja mõni naine talubki öösiti selliseid olukordi. Luigi sõbranna Liivi oli just üsna usutav ning jättis hea mulje. Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi
poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale
poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale
lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud... Uks lahti, siin kriminaalkomissar! Päären läheb oma sõbra Pendi ukse taha. Et ta aga mitmeid kordi seal tulutult koputamas on käinud, on ta seekord kaval. Laseb kaks korda uksekella ja kui Pent küsib, kes seal on, vastab Päären: ,,Uks lahti, siin kriminaalkomissar!" Ust ei avata
Töötajatele muretseks ühtsed mustad vormi püksid, siis teenindajad oleksid korrektse välimusega. Teeks üldised reeglid saali kohta, näiteks kaks korda jalutas läbi kohviku mustade riietega kokk, mis ei olnud ilus vaatepilt. Me eeldasime, et ta oli köögitööline, sest tal oli koka müts peas ja põll aga need olid väga määrdunud. Häirivaks osutus ka see, et keegi erariietes lihtsalt tuli ja luges kassa juures raha ja kolistas seal müntidega, leidsime, et selline tegevus võiks toimuda siiski taga ruumis kuskil. Leidsime, et võiks olla mingid reeglid paigas, et erariietes ei käida baarileti taga ja köögitöölised ei jaluta lihtsalt oma riietega mööda kohvikut edasi-tagasi ringi. Neljas ettepanek oleks, et teha korda koduleht. Kodulehelt tuleks eemaldada vead ning ta võiks kiiremini end üles laadida. Tänapäeval internetiühiskonnas ei vaadata selle peale
Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla-Laur,Kuldsõrmus, Pilli-Peeter VÄIKE-ATS – Väikene Ants, Veike Hans, Väikemees, Väiketiiu, Väikesõrm, Tillu-Ats, Väike Piimapeeter, Nimeta Mats, Väike Ats, Tilli Mats, Pisike-Liisa, Pisikevillem, Pisiplika Perekond See me vanaisake. See me vanaemake. See me kallis isake. See me armas emake. See me väike pisipõnn. Kõik me kokku perekond. Üks ütles Üks ütles, kaks kakles, kolm kolistas, neli nahistas, viis virises, kuus kumises, seitse seletas, kaheksa kallistas, üheksa ümbert kinni, kümme kummuli. Lapse käel on viis sõrme Lapse käel on viis sõrme, Viis sõrme lapse käel. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Kaks kätt Vaata, mul on käsi kaks, Nendega teen pliks ja plaks, Ühel käel on sõrmi viis, Teisel täpselt samuti. Siin on Pöidla-Mann, Siin ka Pöidla-Mann.... Siin on Kotinõel..... Matsakad mammid ja pikad politseinikud
kakskümmend aastat tagasi. 2. Kas Teie arvates eristatakse vaimude maailmas kaht poolt - hea ja halb pool? Pärimusmaterjalis tuleb see eristus väga selgelt välja. Halva poole hulka kuuluvad vanemas pärimuses näiteks demoniseerunud surnuhinged, keda peeti ohtlikuks, kuna arvati, et nad võivad elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes ilmuvad elavatele unenägudes ja nägemustes, et neid ohu eest hoiatada, tuleviku kohta teateid !17 anda või elavaid kaitsta. Sama eristust kohtab ka tänapäeva pärimuses. Tänapäeva pärimuses on lisaks väga olulisel kohal kaitseingliga seotud kujutelmad. 3. Kuidas Teil tekkis huvi kummitusi uurida?
Rõõmus skolaar polnud iialgi aimanud, milline keev, metsik laava sügaval lumise Etna all peitub. Me ei tea, kas talle need mõtted äkki kõik selgeks said, kuid nii tuisupea kui ta ka oli, sai ta siiski aru, et nägi seda, mida ta poleks tohtinud näha, et ta praegu oma venna hinge oli tabanud kõige varjatumal silmapilgul ja et Claude ei tohiks seda teada. Nähes, et ülemdiakon oli tagasi langenud oma tardumusse, tõmbas Jehan oma pea ettevaatlikult tagasi ja kolistas vähekese ukse taga, nagu tulija, kes enesest märku tahab anda. «Sisse!» hüüdis ülemdiakon kambrist. «Ma ootasin teid. Jätsin võtme nimme ukse ette. Astuge aga sisse, magister Jacques.» Jehan astus julgelt sisse. Ülemdiakon, kellele säärane visiit sellises kohas hoopiski meelepärane polnud, võpatas oma tugitoolis. «Ah, see olete teie, Jehan?» «Jah, minu nimi algab ka *J-ga,» üttes skolaar õhetava, jultunud ja rõõmsa näoga. Dom Claude'i nägu sai tagasi oma range ilme
" ,,Küll teil on hea elu!" ohkas preili natukese aja pärast. ,,Tõesti?" imestas Indrek. ,,Kas siis ei ole?" küsis preili. ,,Ennem võiks küll preilil hea elu olla," arvas Indrek. ,,Minul?! Minul on igav, hirmus igav. Ma ei tohi ju midagi teha ega rääkida. Ka minna ei tohi ma kuhugi, ikka on mul tädi või mõni teine sabas." ,,Aga mina ei saa kuhugi minna, pole aega ega võimalust," ütles Indrek. ,,Teie peate all olema, eks? Teil pole papale raha maksa, ega?" Indrek ei vastanud, kolistas ainult taldrikute, nugade ja kahvlitega. ,,Miks te õieti siin olete? Et leiba lõigata ja lauda katta?" küsis preili. ,,Et õppida," vastas Indrek. ,,Millal te siis õpite, kui te alati tööd teete, kuhugi jooksete või all toas istute? Öösigi ju pole rahu, siis kõliseb kell, see kostab ju üles. Teie teete ust lahti, eks?" ,,Mina," vastas Indrek. ,,Näete, ma tean sedagi. Millal te küll õpite?" ,,Selleks on aega küll!" kiitis Indrek, et oma seisukorda pisutki paremana paista lasta.
annaabi.ee 
