aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Mina ise olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilisemad. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast
Inimese individuaalsed omadused Igale inimesele on midagi, mis teeb ta ainulaadseks. On see iseloomuomadused, tema võimed, huvid... Inimestel võivad olla erinevad iseloomuomadused, vahest isegi samad kuid nad pole siiski mitte kunagi täielikult sarnased ja midagi eristab neid alati. Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilised. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast
näidata. Näiteks nähvas Mary alati Jane'le ja Michael'ile mõne nende tobeda küsimuse peale ning Mary oli alati see, kellele jäi viimane sõna. Antud tegelaskuju kõneleb üsna kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tema huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti ning ta reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Tema jaoks on oluline see, mis on praegu. Koleerik Koleeriku puhul sobiks näiteks tuua Tom Sawyeri, kes on oma iseloomult väga keevaline ja tormakas.Ta on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Ta on paras marakratt ning alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimisest kõrvale hiilida. Samuti annab ta kõrge aktiivsuse tõttu ära palju energiat korraga, kuid ta ei oska seda ühtlaselt jaotada. Tom Sawyeri tüüpi inimene tormakas
Närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib aga olukorda veelgi halvendada ja negatiivseid meeleolusid süvendada. Punane toon sümboliseerib instinkte, kuumust, jõudu ja julgust, samuti seltskondlikkust, impulsiivsust ja otsekohesust. Soojade värvuse tunnetamine oleneb temperamenditüübist. Flegmaatik saab soojadest toonidest vaimset ergutust, sangviinik on nende mõju all valmis teadlikuks tegutsemiseks, melanhoolikul aitavad kontakti saada ümbrusega ning koleeriku tegutsemine võib nende mõjul muutuda kergemeelseks ja pinnapealseks. Kokkuvõte Punane on selline värv mida ei tohiks kuskil palju olla muidu ta ei meeldi mullle kui teda on kuskil natuke siis on ta hea värv. Tume punane sobib hästi põrandale kuion liiga erk punane siis ta jällegi ei sobi hästi sinna. Punasega võib näiteks teha seinale mingile muule värvile portet vahele tervet seina ainult punasega ei oleks vist hea mõte minule hakkaks see kindlasti vastu.
Mis moel saadakse juhiks- juht valitakse grupi siseselt. Mis on roll- on normidega heakskiidetud toimingute süsteem. Kuna inimene on korraga seotud mitme grupiga peab ta täitma mitut rolli. TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (melanhoolik:introvert ja ebastabiilne, tundlikkus on suur, põeb alaväärsuskompleksi, aeglane ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID
Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Suuri muutusi endas ma siiani siiski ei tähelda. Arvan, et drastilisteks ümberkorraldusteks elus peab juhtuma kas midagi väga head või midagi kohutavalt ebameeldivat. Psühholoogia tunnist sain teada temperamenditüüpidest ning testi abil leidsin oma tüübigi. Olen koleeriku ning sangviiniku segu. Nende temperamentide iseloomujooned on väga sarnased minu omadega ühel hetkel võin tõesti olla väga emotsionaalne, kuid mõnel teisel olen tugev ning mitte miski minu mõtteid ning tegusid kontrollida ei saa. Gümnaasiumisse astudes on minu sõpruskond siiski muutunud. Jukulaagrist alates tunnen end parema suhtlejana. Kui seal uute inimestega tuttavaks sain tundsin end nii hästi, et nüüd võin ükskõik kellega vabalt juttu puhuma minna
Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi inimese tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Toome näite : Kui koleerik jääb teatrisse hiljaks, hakkab ta piletikontrolöriga vaidlema, et teatri kell on ees ning, et kui ta siseneb teatrisaali ei sega ta sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on
Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub ,,molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane ensevalitsemine. Puhtaid tüüpe ei leidu eriti, rohkem on inimesi nii-öelda mitme tüübi sulamiga, milles on ülekaalus ühe tüübi jooned. Temperamenditüüp on tavaliselt pärilik, keskkonnatingimused ja kasvatused teda eriti ei muuda. Ühelt temperamenditüübilt võib oodata peaaegu alati ühesuguseid käitumisreaktsioone. Temperamendiomadustest saab teha järeldusi, näiteks kuidas inimestega suhelda (1
ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Sangviiniline temperament. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid
Sangviiniku tunnused Mõjutav, sõbralik, veenev Avatud, jutukas klient Kiire otsustusvõime (kiiresti muutuv) Esmajärjekorras huvitatud inimesest, kauba valikul otsustab pinnapealselt Positiivne käitumine Kuidas klienditeenindaja peaks käituma Sekretär ei tohiks vestluse juhtimist enda kätte haarata. Peab olema kannatlik. Küsimused võiksid alata sõnadega: mida, millal, kes ja kuidas Tuleb kindlaks teha, et ollakse detailides ühel nõul. Kui klient on keeldunud ei maksa peale käia. Koleeriku tunnused Otsene, tõhus, nõudlik Enesekindel, algataja, konkureeriv Kangekaelne, ennasttäis Rahulolematu, kärsitu Võib kiiresti endast välja minna Uudishimulik, laialdase huviga, tahab proovida uusi asju Ei pööra tähelepanu kauba omadustele ja hinnale Kuidas sekretär peaks käituma Tuleb teenindada lahkelt, viisakalt ja rahulikult Tuleb silmas pidada, et koleerik on kergesti ärrituv Tuleb olla ametlik, otsekohene ja mitte keerutada
palve vormis, millele on raske ei öelda,võtab ta lapselt käsu võir järsu nõuede puhul otsekui õigustatud oleva meelepaha ja jonni. Nõuanne Soovitus on vähem emotsionaalne kui palve. Ehkki öeldakse, et hea nõu on kallis, pole inimeste valmisolek üksteise soovitusi kuulda võtta teab kui kõrge. Nõuannete suhtumine näib olenevat ka temperamenditüübist. Flegmatik reageerib soovitusele inertselt, soovib selle üöe enne rahus järele mõelda. Koleeriku esmane reaktsioon kipub samuti olema kärsitult tõrjuv.Sangviinik võtab soovituse vastu uudishimulikult. Tundeline melanhoolik kaldub soovitustes nägema etteheiteid. Sugestioon(vnuwenie) Sugereerimisel püütakse toimida inimesele, kellele avaldatakse mõju,vahetult, emotsionaalselt, alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka
suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Tunnusjoonte lähenemine – Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmise tunnuste kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omande juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised, heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat
Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et
Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga.
Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga.
annaabi.ee 
