Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist.
Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu,
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
KATARIINA II Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G ANDMED Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2. mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal
Katariina II 1729-1796 Elulugu Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis sünninimega Sophie Friederike Auguste 1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina 1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III) Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni. Võimuletulek Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik
interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu.. . Katariina elukäik Kui pärast keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, ilmnesid üha tugevamini mehe lühinägelikud ambitsioonid, eriti vastumeelselt tema Preisi-lembus. Katariina taha koondunud kaardivägi kuulutas ta paleepöördes vastu 14. juulit valitsejaks. Asjasse oli kahtlemata segatud ka võimuahne Katariina ise, kuna rügemendis teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, ometi eelistatakse näha, et keisrinnasse ei puutunud Orlovi venna korraldatud Peeter III mõrv mõni päev hiljem ja
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl
veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet. Ehkki Anna Ivanovna asetses ise Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I poolt kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku. Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu. Ivan VI (1740-1741) Elas aastatel 1740-1764. Ivan määrati vaid pooleteisekuuselt Venemaa valitsejaks, regendiks määrati esialgu Kuramaalt pärit keisrinna Anna favoriit Bironite dünastia Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron. Kuna aga Vene õukonnas peeti teda aga liialt vene aadli huvidele vastanduvaks, siis 1740. aasta lõpus Biron kukutati ja asendati keisri ema Anna Leopoldovnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
