Kokkuvõte: Bioloogia on elu uuriv teadus ja Elu keemia (0)

Biokeemia I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) (Avita, Bioloogia gümnaasiumile 1. osa)
Mõisted: ( Mõiste sisu on selge, tunnete ära, kas on lauses õige, oskate kasutada)
autotroof-organism, kes toodab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest.
Heterotroof – organism mis peab saama orgaanilist ainet, et varustada end energia ja keha 
ülesehitamiseks vajalike molekulidega
molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine omadused
organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne
organism- ehk isend, elusolend kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, areng ja ainevahetus
populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas
kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas
ökosüsteem-  samas kohas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad olendid koos ümbritsevaga
biosfäär-  kogu maakera elukeskkond
histoloogia-  uurib kudede ehitust, arenemist, talitust
anatoomia-  uurib organismide ehitust
füsioloogia-  uurib orgnaismide elutegevust 
2. Elu tunnused
● koosneb rakkudest
●aine- ja energiavahetus
●kasvab, areneb ja sureb
●paljuneb
●reageerib ärritusele
●on keerulise ehitusega
●evolutsioneerumine(pidev muutumine) II Elu keemia (lk 26-61)
Makroelementide sisaldus rakkudes CHNOPS(süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, 
väävel)), peamine vesi 65%-95%
Tähtsamad katioonid, nende ülesanded
 K ja Na ioonid: rakurõhu reguleerimine, närviimpulsi moodustumisel, ainete transport
Ca ioonid: luude tugevus, vere hüübimine, lihaste kokkutõmbamine, reguleerib vee hulka
NH4 ioonid: valkude laguproduktina välja
Mg ioonid: klorofülli koostises, nukleiinhapete tegevuses, reguleerib südmelihaste tööd, 
Fe ioonid: kuulub vere punaliblede koostisesse(hemoglobiin) oluline hapniku organismile 
sidumises, annab verele punase värvuse
Tähtsamad anioonid, nende ülesanded
Fosfaatioonid: DNA, RNA ja ATP ja fosfolipiidide koostises
Kloriidiioonid: tagavad osmootse rõhu
Jodiidioonid: kuuluvad kilpnäärme hormooni türoksiini koostisse(kilpnääre reguleerib organismi 
kasvu, vaimset arengut, ainevahetust, termoregulatsiooni ja juuste, küünte ning naha seisundit)
Karbonaatioonid: liigub vereplasmas ainevahetusega kopsukapillaaridesse, kus see väljutatakse 
CO2 kujul. Vähemal määral transporditakse süsihappegaasi hemoglobiiniga
Vee omadused ja ülesanded organismis
omadused:
●polaarsus (nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine molekuli sees)
●pindpinevus
●3 olekut
●tahkudes paisub ülesanded:


●rakkude sisekeskkond(veesisaldus rakus ~70-90%, seal toimub raku elutegevus)
●hea lahusti (lahustub vee polaarusest, hüdrofiilsed lahustuvad, hüdrofoobsed ei lahustu)
●osaleb reaktsioonides (hüdrolüüs on molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine)
●suur soojusmahtuvus (kaitseb rakke ülekuumenemise eest ja hoiab püsivat temperatuuri)
●ainete transportija(tagab ainete rakusisese ja -välise liikumise, eemaldab jääkained)
●tagab raku siserõhu(annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui rõhk väheneb tekivad kortsud)
●vajalik paljunemiseks(paljud loomad paljunevad vees, looted võivad areneda vees)
●on fotosünteesi lähteaine(saab tekkida glükoos, kõrvalproduktina tulev hapnik tuleb veest) Süsivesikud:
Ülesanded taimedes ja loomades.
Ülesanded:
● Energiaallikas (energiavaeguses hakatakse esimesena lõhkuma neid,►glükoos►energia, 55-60%
energiast tuleb neist, õistaimede nektar, piimasuhkur, mesi on peamiselt neist. Taimed: säilitavad 
tärklisena seemnetes, juurtes, loomad glükogeenina maksa- ja lihasrakkudes)
● Ehitusmaterjal(taimerakkude kestad on tselluloosist, kitiinist on seenerakkude kestad)
●Kaitse(taimerakkude tselluloosist kestad, kitiinist seenerakkude kestad kaitsevad välismõjude eest,
suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib külmas jääkristallide teket)
●Lähteaine(fotosünteesi lõpp-produkt, kõikide biomolekulide lähteaineks, glükoosist sünteesitakse 
varuaineid tärklist ja glükogeeni, ka tselluloosi ja kitiini, loomad sünteesivad liigse glükoosi 
lipiidiks ja see säilitatakse 
Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid.
Monosahhariidid e lihtsuhkur: Lihtsaimad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist, on 
keemiliselt väga aktiivsed. Glükoos on rakkude põhiline toitaine .Nt: glükoos, fruktoos, riboos, 
desoksüriboos oligosahhariidid: orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab väikese arvu (2–10) 
monosahhariididele vastavaid lülisid, lahustuvad hästi vees, kergesti omastatav. Nt: sahharoos, 
laktoos
polüsahariidid: molekulid koosnevad 1000test lihtsuhkru molekulidest. Nt tärklis taimedes, 
glükogeen, Lipiidid:     hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete loodusliku päritoluga molekulide klass.     Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded: õlid, vahad, rasvad: koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 
Kolm pikka süsinikuahelaga rasvhappemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. 
Ülesanded: 
●Varuaine(loomade peamine varuaine, koguneb rasvarakkudesse, naha alla ja kõhu õõnde, taimede 
rasvavarud on õlina seemnetes ja viljades)
●Energiallikas (kõige energiarikkamad toitained, lõhustamisel vabaneb 9,3kcal energiat)
●Kaitse(koonduvad siseelundite ümber ja moodustavad kaitsva kihi, kaitseb temperatuurimuutuste 
eest, kaitseb kõike, taimi liigse UV eest, vaha veelindudel, villas vaha
●Lahusti(rasvkoes võivad talletuda mürgised ained, lahustab rasvlahustuvaid vitamiine)
●Signaalmolekul(suudavad läbida rakumembraane, on erinevad hormoonid, nt testosteroon ja 


östrogeen)
●Lähteaine(toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omaseid rasvu)
●Ehitusmaterjal(fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid ümbritsevad kõiki rakke, hulka 
kuuluvad ka nt vahad.
Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded;
koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast, on 
rakumembraanide põhilised koostisosad,
Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid. 
Vahad: tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimetele, taimsed vahad on nt puuviljadel, 
lomsed vahad on nt mesilasvaha, vill Valgud: orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest Aminohapete ehitus Aminohapped on ühendatud peptiidsidemega. Asendamatud aminohapped,     aminohapped mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise    eo tooda ja peab kätte saama toidust
Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab? Primaarstruktuur on valgu aminohappeline 
järjestus, määratud geenide poolt.
Valgu kõrgemat järku struktuuritasemed;
Sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel 
tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed.
Tertsiaalstruktuur-sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimsel tekkiv struktuur
kvaternaarstruktuur- kahe või enama tertsiaalstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv 
struktuur
Valkude denaturatsioon ja hüdrolüüs;


denaturatsioon-valkude sekunaar- või tertsiallstruktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, 
aluse, happe jne toimel
Hüdrolüüs-keemiline reaktsioon, mille käigus vee molekulide abil lõhutakse suurtes molekulides 
olevad keemilised sidemed.
Valkude ülesanded.
Nukleiinhapped:biomolekulid mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid (DNA ja RNA)
DNA nukleotiidi joonis. Nimetused.  DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE           FOSFAATRÜHM, DESOKSÜRIBOOS, N-ALUS DNA primaar- ja sekundaarstruktuur.
Komplementaarsusprintsiip.
C-G T-A A-adeniin, G-guaniin, C- tsütosiin, T-tümiin RNA nukleotiidi joonis. Nimetused. RNA molekulide ehitus ja ülesanded.
mRNA- informatsiooni RNA, toob raku tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info
tRNA- transpordi RNA toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse
rRNA- ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisse DNA ja RNA sarnasused ja erinevused. DNA RNA DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE RIBONUKLEIINHAPE DESOKSÜRIBOOS RIBOOS A,G,C,T A,G,C,U pikk kaksikahelaline spiraal, e kaksikheeliks lühemad üksikahelad Leidub tuumaga rakkude rakutuumas rakutuumas, tsütoplasmas päriliku info säilitamine, edasiandmine valgusünteesi teostamine