maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Riigipööre ei toonud enamlasi siiski veel täielikult võimule. Nad pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteide, eriti esseeridega. Surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ei söandanud ära jätta. Asutava Kogu kokkutulekuni jäävat aega kasutasid enamlased terrori käivitamiseks oma poliitiliste konkurentide vastu ning võimukindlustamiseks. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1917. aasta detsembris ja võttis enamlaste vastase hoiaku. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ning sõjaväge kasutades suruti maha ka Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine
Lõpuks see siiski õnnestus ja tal oli võimalus kokku saada Trotskiga, kes oli bolsevistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal. 8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin Venemaa Kodusõda Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli "valgete" ehk bolsevikevastaste ja "punaste" ehk bolsevike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolsevike poolt teostatud 1917. aastal riigipöörde elluviimisega ja võimu haaramisega Petrogadis. Lisaks sellele ei nõustunud enamik keisriarmee kaasohvitsere asjaoluga, et
Lõpuks tal see siiski õnnestus ning Lenin sai kokku Trotskiga, kes oli bolševistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trosk oli juba allutanud enamus tähtsamad strateegilised punktid Venemaal, mille hulgas oli ka Talvepalee. 1917. aastal 8. novembril kuulutas kongress Venemaa Nõukogude Vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu , mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning see pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni, kuid tegelikkus oli Lenini türannia kuni tema surmani.(Albert Resis, britannica.com) Lenin kõnet pidamas: http://content.time.com/time/photogallery/0,29307,1681193,00.html 7 Kodusõda ja punane terror Oktoobrirevolutsiooni järel leidis aset peaaegu kolm aastat kestnud kodusõda. Riigipööre andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis
Kohalikud omavalitsused pidid võimu visalt enda käes hoidma. Tuli intensiivistada bolševike ja uue võimu vastast agitatsiooni. Esmane tähelepanu eestlaste relvastamisele ja organiseerimisele. Eesti väeosadesse saata palgalisi agitaatoreid tegema kom. vastast propagandat. Üle kogu Eesti hakata moodustama sõjasalku, kohalikud + eesti polkude soldatid. Ometi jõudis Maapäev 15. nov. Toompea lossis varem koguneda ja kuulutada ennast kuni Asutava Kogu kokkutulekuni kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased jäid vaid pool tundi hiljaks, et Maapäev laiali ajada. Nii lõpetas Maapäev oma avaliku tegevuse (tegevus katkes 2 aastaks) ja tööd jätkati salaja, põranda all. 6 Detsembris 1917 peeti Eesti Tööerakonna konverents. Teatas, et olude muutumise tõttu on Eestist tarvis luua iseseisev erapooletu vabariik, kelle iseseivus ja huvid on kõigi suurriikide kaitse all
15. (28.) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. See kujunes rekordiliselt lühikeseks, sest kõik esitatud eelnõud olid hoolikalt ette valmistatud ja fraktsioonides läbi arutatud. Tänu sellele sai otsus üksmeelne: 39 saadikut hääletasid poolt, üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud). Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval
Jaanuaris 1918 Eesti Asutava Kogu valimistel jäid enamlase häältearvuga vähemusse ning katkestasid valimised ja kehtestasid linnades sõjaseisukorra. 24. veebruaril 1918 avaldas Päästekomitee Tallinnas Maanõukogu Vanematekogu ,,Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", milles Eesti Maapäev kuulutas Eesti tema ajaloolistes ja etnilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Maanõukogu tegutses kuni Asutava Kogu kokkutulekuni 23. aprillil 1919. Maanõukogu protokollid avaldati 1935. aastal ja faksiimilena Torontos 1990. aastal. Vabadussõja ajal 1919. aasta aprillis valitud Eesti Asutav Kogu pani eesti riiklusele vormilise aluse. Võeti vastu deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest, milles maailmale selgitati Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi, seadustati riigi valitsemise ajutine kord, kiideti heaks maareformiseadus, millega kaotati baltisaksa mõisnike maaomand. 15
Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28.06.1992.a., jõustus 29.06.1992.a. Põhiseaduse rakendamiseks rahvahääletusel heaks kiidetud "Põhiseaduse rakendamise seadus"nägi ette regulatsioonid üleminekuks uuele põhiseaduslikule korrale. Rakendusseaduse kohaselt nähti ette 1 Riigikogu ja Presidendi erakorralised valimised, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sai volitused olla Riigikogu kokkutulekuni legitiimseks seadusandlikuks organiks. Sätestati Presidendi esimeste valimise erandkord valimistena vahetult rahva poolt, tunnustati Eestis senini kehtinud Eesti NSV õigusaktide kehtivuse jätkuvust, piirati teatud kategooria kodanike kodanikuõigusi kümneks aastaks tähtajaga kuni 31.12.2000.a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe
Kogu“ poolt 4. juunil 1918. 1917.a moodustas Ajutine Valitsus Eestimaa Kubermangu eesotsas Maanõukogu. Kohapeal valitsesid asehaldurid, see tähendas omavalitsuslikku valitsemist. Maanõukogu asutamisega olid tekkinud alged riigi tekkimiseks, sest Ajutine Maanõukogu valiti valdade- ja linnade poolt (juuni 1917. a.). 15. nov 1917 aastal sai ajutine maanõukogu sai kuulutada ennast kõrgeima võimu kandjaks Asutava Kogu kokkutulemiseni. Eesti rahval tuli täita Austava Kogu kokkutulekuni ainult Maanõukogu poolt välja antud õigusakte. Kuni Maanõukogu füüsiliselt koos ei olnud, oli Maanõukogu juhatusel ja kellegi veel anda välja õigusakte. See võimaldas Eestil muutuda juriidiliselt riiklikuks. Bolševikud saatsid Ajutise Maanõukogu laiali ning formaalsed iseseisvuspüüded katkesid. Vanematekogu määras 19. veeb 1918. aastal võimu realiseerimiseks Päästekommitee, kes kuulutas 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi iseseisvuse
saalis. Moodustati täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Venemaa hakkas nõrgenema ja hakati kartma saksa okupatsioooni. Tõnisson pakkus välja hakata vene ja saksa vaheliseks Balti puhverriigiks(neutraalne). Kui polnud enam mõttet Vene armee kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid. See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist venemaaga, sest ei vene asutaval kogul ega vene ajutisel valitsusel olnud nüüdsest õigust eesti asjadesse sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale.
annaabi.ee 
