Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud
Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks. Samas ei oleks ka inimesed ja loomad enam võimelised kõndima, vaid vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha.
2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah. Tõmbejõud kasvavad märgatavaks.Nii jäävad üsna kõvasti kokku. Kui kehale kokkupuute pinnaga paralleelselt mõjuv jõud saab seisuhõõrdejõu maksimaalseks väärtusest veidi suuremaks siis keha hakkab libisema mööda teise keha pinda. Libisemisel mõjub kehale liuhõõrdejõud, mis on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga, see tähendab rõhumisjõua N. Hõõrde tegur müü sõltub kokkupuutuvate khade materialist ja pinnatöötlmisest. Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt
Hõõrdejõud sõltub mingil määral kiirusest juhul, kui hõõrdepindade olek ja iseloom muutuvad. Kui hõõrdepindade olek ja iseloom ei muutu, siis osutub hõõrdejõud võrdseks seisujõu maksimumväärtusega. Fh = µ ∙ F, kus µ on hõõrdetegur ning F on kokkusuruv jõud. Liughõõre on alati väiksem kui seisuhõõre. Seisuhõõrdejõu maksimumväärtus (viimane väärtus, mille korral keha ei liigu) ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest ning on võrdelised kokkusuruva normaaljõuga. Libisemise korral on hõõrdetegur kiiruse funktsioon. 19. Tuletada raskuskiirenduse valem suvalise taevakeha pinnal. M g=G (R+h)∙(R+h) , kus g on raskuskiirendus, G on gravitatsioonikonstant, M on planeedi mass, R on planeedi raadius ja h on keha kõrgus planeedist. 20. Millisel juhul liigub kaaslane ringorbiidil? Kuidas on seotud orbiidi raadius r ja kaaslase kiirus v? Kaaslane liigub ringorbiidil juhul, kui keha liigub esimese kosmilise kiirusega
6. Jõud, millega kolb surub esiratta pidurisilindrid vastu piduriketast: F=P x S = 5 N/mm2 x 2050 mm2 = 10250 N (10250 x 2=20500N) 7. Pidurdusjõumomendi arvutamine: M=FxL ( L – piduriketta efektiivraadius) =20500 x 0,12 = 2460 N x m 8. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine: F = M/LL (LL on rehvi raadius) = 2460/0,28 = 8786 N 9. Tagaratta pidurisilindri pindala arvutamine: S = 3,14 x 76,2 = 239 mm2 10. Piduriklotse kokkusuruva jõu arvutamine: F = P x S = 5 N/mm2 x 239mm2 = 1195 N (mõlema pidurisilindri puhul x 2 = b2390 N) 11. Pidurdusmomendi arvutamine: M = 2390 x 0,1 = 239 Nxm 12. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine F = M/LL=239/0,28=854 N Vastus: Piduripedaalile avaldades survet- 50kg/N, siis rehvi ja teepinna kontaktis tekkiv pidurdusjõud on esisillas 8786N ja tagasillas 854N.
= [ '] Wõ = 0,7 kh 2 lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge mõjub lõikepinnaga risti. Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga M ja pikijõuga F on M F intensiivsust. = + [ ']
Kui varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment (survejõud Fs* )a mp, siis on tegemist puhtpaindega. (Tavaliselt lisandub paindemomendile veel põikjõud FQ) 33. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Pinge vektor ι koosneb kahest komponendist: lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge ning lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge σ mõjub lõikepinnaga risti. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal;
Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab tagama ahtriosa veekindluse. Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui vabaparrast mõõdetakse second tekist, peavad ulatuma need selleni Olenevalt laeva kasutusest, määrab SOLAS vaheseinte arvu. 22. Pillarid: ehitus, vajadus Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon.
Suletud süsteemi liikumishulk on jääv. r n r M v M = mi vi = const i =1 18. Hõõrdejõud Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh = µN . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( µ ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud
vedelikhõõrdumiseks. Kuivhõõrdumise puhul eristatakse liughõõrdumist ja veerehõõrdumist. KUIVHÕÕRDUMISE korral tekib hõõrdejõud ühe pinna libisemisel mööda teist pinda ja ka siis kui sellist hõõrdumist püütakse esile kutsuda. viimase korral on tegemist seisuhõõrdejõuga. Mille korral kehtivad seadused: seisuhõõrdejõu max väärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga fn : fh = kfn Newton avastas, et kõik kehad looduses vastastikku tõmbuvad. Seadus nim GRAVITATSIOONI SEADUSKS jõud, millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. ( See valem punktmassidele) F = G m1 * m2 /r2 Kus G on võrdetegur (6,67 * 10-11), mida nim gravitatsioonikonstandiks. Jõud on suunatud mööda kehi läbivat sirget. Kui üks kehadest on kera ja teisest tunduvalt suurem (näit
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga – rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh N . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh N . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud
vaatenurk annab iseloomulikke teadmisi oma tugevuste ja piirangutega. Väljakutseks on teadmiste integreerimine, et saada arusaam ja lähenemine analüüsi konkreetsele eesmärgile sobiva tegutsemisviisi kujundamiseks. Kõikide ettevõtete rahvusvahelistumise teoreetiliste väljavaadete keskne eeldus on ka see, et teoreetiliselt on ettevõttel võimalus kontrollida nii üles- kui ka järgnevat väärtusahelat. Kas ettevõtete rahvusvahelistumise teoreetilised väljavaated võivad olla sidusa ja kokkusuruva raamistikuna, kui see pole empiirilise analüüsi puhul nii? Mis juhtub, kui näiteks ülemaailmsete kaubamärkide ja originaalseadmete tootjate lepingute tõus kaotab täielikult kontrolli alltoodud väärtusahela tegevuse üle? Või kui allhankega seotud tegevused eemaldavad kõik tootmistegevused ettevõtte valdkonnast? Siis on ettevõtte rahvusvahelistumine seotud ainult koordineerimiskeskusega, milles ettevõte on veebis ämblik või väärtusahela koordinaator ning tal puudub otsene
Hõõrdejõu töö muutub alati soojuseks(sise- ja välishõõrdumine). Jaguneb kuivhõõrdumine (liugehõõrdumine, veerehõõrdumine). Hõõrdumist kahe tahke keha pindade vahel, kui neil ei pole mingit vahekihti nt määrdekihi näol, nimetataksegi kuivhõõrdumiseks. Kehtivad seadused kuivhõõrdumi-se korral võib kokku võtta järgnevalt: sisehõõr.jõu maxväärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga f n: fn=k*fn. Liugehõõrdumine: Veerehõõrdumine: Vedelikhõõrdumine- kaks tahket keha ja vedelik nende vahel. Kuiv-hõõrdumisest muutub vedelikhõõrdumisjõud kaha peatumisel 0-ks. Seepärast tekitavad kuitahes väikesed välisjõud viskoosses keskk. selle kihtide suhtelise liikumise. Tuleb silmas pidada, et keha liiku-misel vedelas või gaasilises kk.-nas tekivad peale otseste hõõrde-jõudude veel nn.
See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri. Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket. Enamus on kerke- või langatusmurrangud. Lüstriline murrang kaarja murrangupinnaga langatusmurrang. Võivad tekkida üksteisele järgnevatena, moodustades seeria. Kui murrangu käigus nihkub üks kiht teisele peale, nimetatakse seda kattemurranguks e tektooniliseks katteks e pealenihkeks. Tekivad intensiivse kokkusuruva pinge olemasolul. Venituspingete väljas tekivad alangud ja ülangud, ning nende kompleksid pangasmäestikud. Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke. (Nt. Punane meri) Ookeani äärtes on hiljem näha lüstrilised murrangud, mis on seal ookeani tekkeaegadest. Maavärinad. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on tingitud kivimites kuhjunud mehaaniliste pingete hetkelistest lahendustest.
annaabi.ee 
