•Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet •Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest. •Mitmete oluliste keskuste esile kerkimine Aasias. Tärkavate majanduste osakaalu kasv maailmamajanduses •Uued ettevõtluse ökosüsteemid, klastrite ja võrgustike osatähtsuse kasv äris
Seejuures määratletakse end piibelliku, kogudusliku, pühitsusliku ja misjoni liikumisena. Baptistidele on väga olulised perekondlikud sidemed ja kogudus. Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus. Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites. Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ (Kong Fu- zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus). Islam: „Keegi pole õige usklik, kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk: „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism: „Mis sulle
Muudatusi tegid ikkagi õppejõud, kes olid oma ainesse pühendunud, alati seostati oma ainet ümbritseva keskkonnaga, kaasati õpilasi aruteludesse, paluti kaasa mõelda, arvamust avaldada. Selline õppevorm on väga tulemuslik. Õpilane saab õpitava seostada ja omadada palju loogilisemat rada pidi, kui lihtsalt pähe tuupides. Mis annab ka teadmiste parema kinnistumise. Klassisiseselt teekisid teatavad grupisuhted, aga need olid tingitud klassikaaslaste endi kokkupuutepunktidest väljaspool kooli. Kes olid sportlased, kes lihtsalt sobisid inimestena väljaspool kooli. Kuid rivaalitsemist ja gruppidevahelis suuri pingeid ei olnud, sest keskenduti eesmärgile ja oldi üksteise suhtes alati abivalmis. Minu tööalased kogemused. Töötan ...., ................................. ......................................... osakonnas. Osakonnas töötab 12 inimest ja kõik on tööalaselt tihedalt üksteisega seotud. Sellest tingituna
AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine. 3. Kuidas olla veenev? 4. Ütle neile, mida sa tahad 5. Enneta vastuargumente 6. Jäta teisele alati võimalus väärikalt 7. taganeda 8. Alusta kokkupuutepunktidest 9. Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni 10. Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist 11. Tee vahet omaduste ja kasu vahel 12. Paku selget alternatiivi 13. Ähvarda kolmandat osapoolt 14. Tekita omaduste konflikt 15. Esita uut infot 16. Ütle neile, mida sa tahad 17. Enneta vastuargumente 18. Alusta kokkupuutepunktidest 19. Kasuta erinevaid võtteid 20. Tekita omaduste konflikt 21
rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone
../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema
../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva
Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 3. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Arv, vanus, haridus, kas on liidreid, kas on võõrad, tuttavad,
Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev? - Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6
2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist*Tee vahet omaduste ja kasu vahel*Paku selget alternatiivi*Ähvarda kolmandat osapoolt*Tekita omaduste konflikt*Esita uut infot*neile, mida sa taha*Enneta vastuargumente*Alusta kokkupuutepunktidest*Kasuta erinevaid võtteid 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust?*Iseloom*Pädevus*Enesevalitsemine*Meeldivus *Ekstravertsus 5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme*Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele 6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust 7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel
Paljude arvates on teenuse sellele aspektile siiski veel vähest tähelepanu pööratud. Teenindusprotsessi tähendust ja ulatust tuleb õppida mõistma varasematest arusaamadest märksa laiemalt. Teenindusprotsess toimub mitte ainult nö organisatsiooni sees. Tegelikult hõlmab see kogu klienditeekonda, mis koosneb mitmetest omavahel seonduvatest etappidest 6 ja kliendi kokkupuutepunktidest teenindava organisatsiooniga ehk tõehetkedest. Need võivad olla näiteks: · kliendi esmane kokkupuude ettevõttega (nt suust-suhu info, ajalehereklaam või info firma koduleheküljel jms), · järgmised kokkupuutepunktid, sh juba otseselt ka organisatsiooni töötajatega (nt helistamine või kirja kirjutamine ettevõttesse ning neile vastamine kiirus, (hääle)toon, sisu(kus), täiendav info, soovitused jne),
Ei ole vaja kindlaks teha, millal, kus ja kuidas ametiisik vastava teo peab toime panema, samuti ei pea teo sisu ja laad olema täpselt määratletud. Ei ole tegemist enam üldise vastutulelikkusega, kui ametiisiku pädevus ning pistiseandja tegevusala võimaldavad teha järeldusi pistiseandja poolt endale ostetud ametialase teenuse laadi kohta või annavad tunnistust asjakohastest suhetest või kokkupuutepunktidest. Kui on võimalik tuvastada, kus, millal või mis laadi asjades võib selline üldine heatahtlikkus või vastutulelikkus rakenduda, on koosseis täidetud. Teisisõnu, kui pistiseandja ei looda mitte lihtsalt üldist heatahtlikkust ja vastutulelikkust kui sellist, vaid tegutseb kindla kavatsusega teatud juhtudel seda suhtumist ära kasutada, on pistiseandmise koosseis olemas44 Seda tuleb arvestada ka nn otsustustegude korral. 42
annaabi.ee 
