Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega kõik kehad liiguvad Maa poole. Raskusjõud on gravitatsioonijõu erijuht. Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega Maa tõmbaba keha enda poole. Deformatsioon nimetatakse keha kuju või ruumala vastastikmõju. Hõõrdumine nimetatakse kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdetegur on suurus, mis iseloomustab kokkupuutepindade materjali ning võrdub hõõrdejõu ja toereaktsiooni suhtega Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga
mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine Molekulidevaheliste jõudude omapäraseks väljendusviisiks on hõõrdejõu teke. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühe pinna liikumisel vastu teist pinda tuleb a) ületada molekulide vahelised tõmbejõud b) horisontaalsel libisemisel tõsta libiseva keha raskuskeset üle konaruste c) mõned konarused purustada Hõõrdejõu suurust saab arvutada lihtsa valemi kohaselt:
- Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F = Gm1m2/r2 47.Mida näitab gravitatsioonikonstant? - Gravitatsioonikonstant on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad 2 teineteisest 1m kaugusel asuvat 1 kg massiga keha. G=6.67×10-11 Nm2/kg2 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? - Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Pindade krobelisusest 2) Kokkupuutepindade aatomite vahelistest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? - Hõõrdetegur sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist, pindade töötlusest ja puhtusest. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? - Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. - Joonisel peab N=mg ja Fh=Fv. 5. … keha liigub kiirendusega
_ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes, _ maaühendus liinides, _ pingestatud voolujuhtide puudutamine inimeste või loomade poolt. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa (vahetu kokkupuude) või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa (kaudne kokkupuude), läbib tema keha vool, mille suurus on määratud inimkeha, kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1 k, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2...0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest
ülejäänust. Plaat-tasandiline koorik. 4. Välisjõud, nende liigitus. Välisjõud-liigitatakse etteantud jõududeks ja sidemereaktsioonideks.Välisjõud võivad olla mahujõud ja pinnajõud.Mahujõududeks on vaadeldavale kontsruktsioonile mõjuv raskusjõud ja tarindi kiireneval (või aeglustuval) liikumisel tekkivad inertsjõud.Pinnajõud on kontstruktsioonielementide poolt üksteisele kokkupuutepindade kaudu edastatavad jõud. 5. Sisejõud, nende liigitus. Sisejõud-sisejõud määratakse välisjõudude järgi.Tehakse lõiked.Nagu ül. puhul.Leiame x,y ja momendi jõud ning koostame epüüri.Kui jõud on suunatud vastupäeva,siis on pos. Päripäeva neg.Sisejõud jagunevad normaaljõuks (Fn) ja põikjõuks Fq. Ning ka moment mingi punkti suhtes. 6. Epüürid, nende konstrueerimine.
kus punktid A, B ja C ei asetse ühel sirgel · Tasapinnaline paralleeljõudude süsteem Fy = 0, M0( F ) = 0 või MA( F ) = 0, MB( F ) = 0 kus sirge AB pole paralleelne jõududega. 74.Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. · Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast (siledus, temperatuur, niiskus jne.) · Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Tmax = N kus võrdetegurit nimetatakse hõõrdeteguriks. 75.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu puhul nim
toimub pumbapumppihusti plunžeri pööramisega hammaslati abil.Üksikute silindrite pumpelementide töö on omavahelkooskõlastatud juht hoovas - tikuga.Kütuste silindrissepritsimise algus kooskõlastatakse iga vastava silindri tõukurivarda pikkuse reguleerimisega. Kütuselatt on hoova kaudu ühendatud koormusregulaatoriga. Pumppihustite eelised: saab loobuda kõrgsurve torudest lihtsam reguleerida ÕLITUSSÜSTEEM 1 Detailide kokkupuutepindade määrimine, et vähendada nende vahelist hõõrdumisi 2 Detailide jahutamine 3 Pesemine Detailide määrimisviisid võivad olla kas: 1 Koht määrimine plassete määrdeainetega ehk solidool (tehniline vaseliin, nn tavott), määrimiseks kasutades solidoolipritsi või solidoolitoose. Kasutatavad kohad näiteks võllide laagrid ja pumpade sallnikud. 2 Koht surveõlitus lublikaatoritega. Kasutades spetsiaalseid lublikaator õlisid ja lublikaator pumpasid
positiivne ja lühenemisel negatiivne. Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad. Nimipind: detaili joonisel kujutatav pind Kontuurpind: piirab keha ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast. 10.Kontaktpinge mõiste.
sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. 73. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul. F =0 M =0 74. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. Fxi = 0 Mx( Fi ) =0 Fyi = 0 My ( Fi ) =0 Fzi = 0 Mz ( Fi ) =0 75. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende materjalist ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. 73. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul. F =0 M =0 74. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. Fxi = 0 Mx( Fi ) =0 Fyi = 0 My ( Fi ) =0 Fzi = 0 Mz ( Fi ) =0 75. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende materjalist ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
3...4%) võib niisketes atmosfääritingimustes olla oluliselt kõrgem (kuni 30%) , mis tooks aga kaasa puiduosakeste pundumise ja sisepinged tootes. Seetõttu piirdutakse tavaliselt seda aspekti arvestades puidujahu sisaldusega PPK koostises maksimaalselt 50...65%. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? (selgitus: adhesioon on molekulaarjõudude põhjustatud seos eri faaside või kehade kokkupuutepindade vahel. Adhesiooni tõttu näiteks klaas märgub ja grafiit jääb kirjutamisel paberi külge.) PPK enamike füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kujundamisel mängib otsustavat rolli puidukiu ja polümeeri kontaktkiht (sidestuskiht). Näiteks, eriti ei mõjuta nende kahe faasi omavaheline adhesioon materjali jäikust, küll aga tõmbetugevust ja elastsust, samuti roomavust ning dimensioonide stabiilsust niiskes olekus. Puiduosakeste uuringud on
eemaldatakse paremini · pinnad lasta kuivada või kuivatada enne nende kasutuselevõtmist · põrandaid puhastada üldiselt puhastusainega. · koristusvahendid kergesti puhastatavad ja taluma pesu vähemalt 70°C · desinfitseerivaid vahendeid kasutada: - I puhtusastme ruumide lõppkoristusel - sterilisatsiooniosakonna steriilsete tarvikute hoiuruumi koristusel - intensiivravipalatis haigega kokkupuutepindade (voodiosad, öökapp, kraanid, ukselingid jms.) puhastamisel - pinnale on sattunud nakkusohtlikku eritist · kraanikausse, tualettruume, dusikabiine, vanne puhastada sooja vee ja puhastusainega · des. vahend vajalik kui dussi või vanni kasutas kontaktnakkusega patsient · pinna määrdumisel (nt vere, röga, teiste eritistega) puhastada pind kohe. Kinnastatud kätega eemaldada absorbeerivate paberrätikute abil suurem hulk määrivat materjali,
balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist,
balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist,
annaabi.ee 
