Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
Katab keha ja siseelundite pindu. Vooderdab kehaõõnt. Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS Närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse üleandmine ühelt rakult teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe…………………. 2. Rakud paiknevad hajusalt ja rakuvaheainet on palju…………………………… 3. Rakud on pikad ja peenikesed………………………………………………………… 4. Kude koosneb pikkade jätketega neuronitest……………………………….
Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate
Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel
Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist Preparaat – laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eritotstarbeline aine. Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat
Jaotub talituse alusel kolmeks: 1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) 2)Sensoorne ehk tundeline- Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse
süsteemile. Luhmann: Massimeedia loob teatava taustareaalsuse, millest saab lähtuda, erineda ja mille taustal saab tulla välja oma personaalsete arvamuste, tulevikuhinnangute, eelistuste ja muu sellisega. Massimeedia ühiskondlikku funktsiooni ei leia seetõttu käesoleval hetkel aktualiseeritud infokogumis, vaid selle leiab seeläbi loodud mälus (1997). > Massimeedia aitab kaasa sellele, et ühiskonna alasüsteemidel oleks kusagil selge omavaheline kokkupuutekoht: võimaldab ühiskonnal monitoorida ka seda, mis toimub selle erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl)
Klassikalisest ilust? Raffael 7. Kus töötas Raffael, kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi? Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon? ,,Ateena kool" uhkete võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid, nende hulgas Platon ja Aristoteles. Need kaks on kesksel kohal, lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt kuhu koondub perspektiiv ning ainult nende peade tasutaks on hele taevas. 9. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu neil maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli madonna. valitses rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Michelangelo ja Veneetsia kunstnikud 1. Mille poolest esindab Michelangelo kõige paremini renessanslikku kunstinikuisiksust?
ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni "Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Nende hulgas on ootuspäraselt Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane. Väga kaalutletult, kuid veenvalt on lahendatud nende esiletõstmine teiste seast. Muidugi on nad kesksel kohal, kuid lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt, kuhu koonduvad kogu pildi perspektiivijooned, ning nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid. Tema oli esimene suur kunstnik, sek kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia
Teibakast valmistatakse sobivast materjalist. Teibakast asetatakse raja pinnast allapoole nii, et selle ülaäär ühtib raja pinnaga. Soovitatavalt peaks teibakasti rajapinnale ulatuv äär olema ümarik. Teibakasti põhi on 1 m pikk, põhja laius eesääres on 60 cm, mis sujuvalt kahaneb 15 cm-ni tagaseina allääres. Teibakasti sügavuse ja pikkuse raja tasapinnal määrab põhja ja tagaseina vaheline 105ŗ nurk. Teibakasti põhja ja tagaseina kokkupuutekoht on raja pinnast 20 cm sügavusel. Teibakasti külgseinad asetsevad põhja suhtes 120ŗ nurga all, kaldega väljapoole. Puidust teibakasti põhi tuleb eesäärest 80 cm kauguseni katta 2,5 mm paksuse metallplaadiga. Lubatud on kasutada igasuguse konstruktsiooniga tellinguid eeldusel, et need on jäigad. Sportlaste ohutuse tagamiseks ja teivaste purunemise vältimiseks peavad tellingute jalased ja postide alaosad olema kaetud sobivast materjalist mattide ja polstriga
Selleks, et pinnad liituksid, peab juurde andma energiat. Viisid: 1)Survekeevitus pehmete metallide korral ühendamine suure rõhu või löögi toimel toatemperatuuril. Kõvemate metallide korral on vaja tempi tõsta(mida kõrgem temp, seda väiksem surve). Pole väga tugev viis. Kontaktkeevitus- Survekeevituse alaliik. Keevitatavad plekid surutakse elektroodide vahele, millesse juhitakse madala pinge, kuid suure voolutugevusega vool. Plekkide kokkupuutekoht kuumeneb tugevalt ja tekib keevisliide. Lihtne meetod, puuduseks üksikute punktide kaupa keevitamine, mis pole iga kord piisavalt tugev. 2)Sulatuskeevitus Tähtsaim ja levinuim võte. Liidetavad pinnad aetakse sulaks , need segunevad ja tekib ühtlane, võrdlemisi kitsas sulametalliriba, mis jahtudes tahkub keevisliiteks. Osa metalli läheb tekkiva oksiidi tõttu kaduma, see aga nõrgendab liidest. Lisatakse räbusteid, et oksiide lahustada.
Pinnad peavad teineteisele väga lähedal olema, korraliku keevisliite puhul jätkub ühe metalli kristallivõre teise metallis peaaaegu kogu keevisliite ulatuses, seetõttu väga tugev. Lihtsaim võimalus survekeevitus kui metallid väga pehmed(Cu, Pb, Ag, Au ja nende sulamid) on võimalik suure rõhu või löögi toimel kokku keevitada. Ei ole kuigi tugev, kõvemate metallide puhul peab liitekohta ka kuumutama. Kontaktkeevitus ehk punktkeevitus suure voolutugevuse toimel kokkupuutekoht kuumeneb, tekib keevitusliide. Saab keevitada ainult üksikute punktide kaudu. Eelis mõõdukas kuumutamine, nii et metalli struktuur ja koostis muutuvad vähe. Sula-(sulatu-)keevitus liidetavad metallipinnad aetakse sulaks, segunevad, jahtudes tekib keevisliide. Ühtlane, kui sulatada juurde samast metallist traati, kuid halva töö korral võib jääda tükkidena, nõrgendades sidet. Kõrge temp saadakse kahel meetodil gaaskeevitus- põletatakse põlevgaasi hapnikus või kaarleegiga
Tema kuulsaim teos ,,Mona Lisa" veenab, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailma. Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Nende õlgade kokkupuutekoht on punkt, kuhu koonduvad kõik perspektiivijooned ning nende peade taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on tahvelmaalid. Tema oli esimene kunstnik, kes kasutas õpilaste abi. Raffael lõi üldistatud ideaalkuju. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Tema lemmikmotiiviks oli madonna, kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikult õrnale ilule.
annaabi.ee 
