Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt kartulit.Eesti hakkas kujunema N Liidu sigalaks ja piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning kust veeti välja valmistoodang. Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine, jätkus
d) sisendite müügihindade tõstmisega (näiteks tõstetakse liikmetele ühistu kaudu sisseostetavate väetiste, kütuste, masinate, seadmete ja materjalide müügihindu); e) lisamaksete kehtestamisega (üldkoosoleku otsusega moodustatakse erifond, mis rahastatakse liikmetele kehtestatud täiendavate maksude või neilt võetavate laenude arvel); f) laenu arvel kahjumi katmine (hiljem tuleb laenu tagasimaksmiseks langetada teatud perioodiks kokkuostuhindu või tõsta sisendite ja teenuste müügihindu).
suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule. nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel Alustati massilist elamuehituskampaaniat; 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast; (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik:
väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 1955 hakati suurendama maisi külvipinda. Maisi tuli külvata ka neis piirkondades, kus see ei õigustanud ennast (näit Eesti jmt piirkonnad). 1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Novotserkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus
väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 – 1955 hakati suurendama maisi külvipinda. Maisi tuli külvata ka neis piirkondades, kus see ei õigustanud ennast (näit Eesti jmt piirkonnad). 1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 – 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Novotšerkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus
· NSVL majanduslik laostatus Administratiivsed põhjused · võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida · eelistati majandite sovhoosideks muutmist, et sovhoos oli riigiasutus ja talupojad muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. · Töölised hakkasid töötasu saama rahas. · Vähendati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse · kolhoosnikud hakkasid saama pensione · likvideeriti masinatraktorijaamad MTJ- nende vara müüdi kolhoosidele · tuli sunniviisiliselt maisi ja suhkrupeeti kasvatada Breznevi ajal: · sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi, tekkis toiduainete puudus · põllumajanduse spetsialiseerumine
jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus: 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik:
töövõimelisi inimesi. Paljud neist läksid tööjõu värbamise korras turbarabadesse ja põlevkivibasseini, vahetusid esimehed. 50-ndate aastate algupoole kolhooside tootmistegevust iseloomustas vajaliku tehnika puudumine, röövmajandamine traktorijaamade poolt, sundkohustused ja asjatundmatu sekkumine ülaltpoolt, küsitavad juhtimisoskused ja peremehetunde kadumine. Olukord paranes peale NLKP XX kongressi, mil tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, tugevdati kolhoose kaadriga ja abistati materiaalselt. Kolhoosid ,,Õiguse Võit" ja ,,Külvaja" suutsid oma esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970. aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid ,,Külvaja", ,,Bolsevik" ja ,,Ühendus". Ühinenud suurmajandi nimeks sai ,,Ühendus", Esimeheks valiti Kalju Pukka
olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas. Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3
tootmise tegelik omahind oli vähemalt 40 rubla. Selline poliitika tähendas, et kolhoosikord ei saanud mingil moel neis tingimustes jalgu alla saada. Inimesed, kes kolhoosides tööd tegid, tegid seda tasuta, samas pidid kohustuslikke normipäevi tegema, nende tegemata jätmisel karistati. Lisaks enamik peresid toitis ennast väikse isikliku aialapi abil. Oluline on riigivõimu suhtumise küsimus. Võimu teadlik poliitika hoida kokkuostuhinnad madalad. Kui 1953 sügisel kokkuostuhindu korrigeeriti, tõsteti enam-vähem omahinna tasandile, tõi kaasa kolhoosikorra kohese paranemise. Kõik normist ülejäänu jäi omale, see stimuleeris paremini tootma. Vahetult sõjajärgsel perioodil sisuliselt polnud üldse võimalik plussi jõuda. Selles olukorras oli riigivõimu poolt see, et talupoega tööle sundida nendes tingimustes, hakati rakendama repressioone. Hruštšov oli tollal Ukrainas, tema eelkõige Ukraina lääneprk-s puutus kokku sellega, et tema
annaabi.ee 
