·Eritähenduslikud väljendid kokku imekombel, õnnekombel Moodi ja viisi 'moodi' · Käändsõna omastavast lahku varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi · Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi · Kaheti võib kirjutada tähenduses 'moodi, viisi' kahtepidi-kahte pidi, mitutpidi-mitut pidi, kumbagipidi-kumbagi pidi · Eritähenduslikud väljendid kokku ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi, aegapidi · Vorm nõab kokkukirjutamist edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi
· Kontekst Selguse mõttes tuleb kokku kirjutada tavaliselt lahus seisvad sõnad. Naised läksid oma meeste asju ajama mehed läksid oma meesteasju ajama. Muuseumi töö väärib tunnustust muuseumitöö ei sobi mulle. · Sagedus Sagedasti kasutatavad sõnaühendid kirjutatakse kokku. Teejoomine, kohvijoomine sake joomine Tööleminek näitusele minek · Pikkus Pikk sõnaühend kirjutatakse lahku, kuigi reegel eeldab kokkukirjutamist. Aastalõpu koosviibimine sünnipäevapidu Keskkonnakaitse teemaline looduseteemaline · Traditsioon Hoitakse kinni kokkulepitust, arvsõnades: sajad ja kümned kirjutatakse kokku. Kakskümmend, kolmsada
3. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlad kokkukirjutused: 1) kui tekib uus tähendus: aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), 2) kokkukirjutamise tingib vorm: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Ebakindlad kokkukirjutused: 1) Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku: Nt. justkui/ just kui, meeltmööda/ meelt mööda, jõudumööda/ jõudu mööda, pärituult/ päri tuult, vastutuult/ vastu tuult, minupärast/ minu pärast, minugipoolest/ minugi poolest, sellepoolest/ selle poolest, sellegipoolest/ sellegi poolest, millegipoolest/ millegi poolest. 2) Võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada ka vahetegemisi Nt. nii palju,
3. Kui sisu ja vorm nii 3. järgneva nimisõnaga 4. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad 3. Sõna POOL kirjutatakse selgelt kokkukirjutamist ei 3. Kui a. kirjutatakse alati kokku kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku : järgnevast nimisõnast lahku , nõua siis võib kirjutada omastavas olev lühenenud tüvega hirmus palav , kole külm , paras soe kui esineb hulgasõnana ning kokku kui ka lahku nt :
käändsõna osastava puhul vaba: vanamood = vana moodi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, misviisi Pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi Vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi Teel käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel Jõul käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul Väel käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel Erandid: imeväel, võluväel Jooksul ja kestel käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel. Korral ja puhul käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul Erandid: mispuhul, seepuhul, otsakorral
Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB! Sidekriips on kokkukirjutamise märk. Vigane (põhiarvud) Õige Olen 41. aastat vana. Olen 41 aastat vana. Olles 19-aastat vana .. Olles 19 aastat vana .. 10mne aasta pärast 10 aasta pärast; parem: kümne aasta pärast .. üle 20-aasta .. üle 20 aasta ne-lõpulised sõnad tahavad kokkukirjutamist, numbrile võib kohe otsa kirjutada või kasutada sidekriipsu Vigane Õige 22 aastane 22-aastane; 22aasatne 13 aastane 13-aastane; 13aasatne 34 aastane 34-aastane; 34aasatne 19. aastane 19-aasatne; 19aastane 15-ne aastane 15-aastane; 15aastane Sõnadega kirjutades liitub ne-lõpuline sõna kokkukirjutatavale numbrile,
pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p eest otsast, elektri sinine, Harju keskmine, heina tegu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga kaupa, hundi aju, ime tore, inimese loom, kassi auk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord Vastused: eest+otsast (nüüd ja edaspidi: + märk kahe sõna vahel tähistab kokkukirjutamist, kui ei ole öeldud teisiti), e.lektri+sinine, Harju .keskmine, heina+tegu, hommiku+pool, hommiku+poolik (kui tegemist on ennelõunase aja tähistamisega) hommiku poole (ööd) (kui kasutatake lisasõna ööd või mõnda teist sobivat sõna kui pool on kaassõna), .hukka .mõistma, hukka+mõistev (partitsiip), hulga+.kaupa / hulga .kaupa (ÕS lubab mõlemat vormi kasutada ilma seletuseta), hun'di+aju (kui tegemist on teatud tüüpi jahiga), hun'di aju (kui tegemist on hundile kuuluva ajuga).
• Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu). • Kui sisu ja vorm nii selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. • Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku:mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber. • Märkus:ainult sel korral, kui kssõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku:aegamööda, pealekauba, tagaselja. • Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu üle talve e ületalve pidama. • NÄPUNÄITEID SÕNUTI:
Töö tulemusi võrreldakse varasemate sarnaste uurimuste tulemustega. Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja pakkuda ka võimalusi teema edasiseks uurimiseks. Töö tulemused esitatakse nii, et need kasvavad loogiliselt välja eelnevast tööst ning need pannakse kirja sel kujul, et lugeja neist aru saaks. 9. Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks. Uurimistöö kokkukirjutamist hõlbustab laiendatud kava koostamine. See aitab läbi mõelda, millistest osadest töö koosneb, kas kõik osad vastavad teemale ja kuidas eri osad (teooria, tulemused) tervikuks siduda. Kui töö kirjutamise jooksul teema muutub või tundub, et teatud materjalid ei ole teemakohased, võib liigse rahumeeli kõrvale jätta. 10. Keelekasutuse kontroll ja uurimistöö nõuetekohane vormistamine.
Third level Fourth level Fifth level Märgile "Mootorsaani sõidu keeld" on omistatud uus number 314b. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 8 Keeleliselt on terve rea märkide nimetustes senise sõnade lahku kirjutamise asemel kasutatud eesti keele asjatundjate soovitusel kokkukirjutamist: 323 "Ratsutamiskeeld", 362 "Parkimiskeeld", 324 "Käigukeeld", 363 "Parkimiskeeld 341 "Massipiirang", paaritul kuupäeval", 343 "Kõrgusepiirang", 364 "Parkimiskeeld 344 "Laiusepiirang", 345 paariskuupäeval", "Pikkusepiirang", 382 "Kiiruspiirangu ala", 361 "Peatumiskeeld", 383 "Peatumiskeelu ala"
erineda. Üks põhjus, miks noored kasutavad sellist keelt võib olla ka see, et nad ei taha, et nende vanemad saaksid aru, millest nad teistega räägivad suhtlusportaalides. 2.2. Lauseehitus Suhtlusportaalides ei kasutata õigekirja reegleid. Tehakse palju õigekirjavigu, nt ahhab, erakortset, sis. Suulise kõne eeskujul kirjutatakse kokku lühikesed ühesilbilised sõnad ja väga palju kohtab ka omadussõnade kokkukirjutamist, nt armasmeeletult, armaskenanunnuparimaid, megagigakena, lahenummiarmazzcoolmusi. Häälduspärasust ning ökonoomust jälgitakse ka õigekirja järgi hääduspärasest erinevate inglise- ja eestikeelsete sõnade kirjutamisel, nt junou gripp`n` stuff; te piax kah proovima kui hia on panna windoosat kui iirt pole. Sõnad kirjutatakse rõhutatult, nt ailaavtätpiktör, ailaikit. Väga populaarsed on ka üneemid, mida kohta igalpool, nt aaaaaaaaavärd, irwwwww,
ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees- või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda), kuid neid võib tavaliste sõnaühendite analoogial kirjutada ka lahku (just nagu analoogial ka
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
annaabi.ee 
