taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks.
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik
Kalleimaid sorte , korjatakse käsitsi, aga odavamaid masinatega. Kui oad on korjatud, on kaks võimalikku viisi, kuidas saada kohviuba kestast kätte, nendeks on Märgviis ja Kuivviis. Märgviisil asetatakse marjad tünnidesse, kus on vesi, ning oodatakse millal läheb see kõik käärima , et oad kukuks kestast välja. Kuivviisil asetatakse marjad kuivama 2-3 nädalaks, kuni nad on nii kuivanud, et kest läheb katki ja uba kukub välja. Faktid kohvist Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure. Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega. Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi. Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske. Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita. Kohv sai alguse tantsivatest kitsedest. Nimelt avastas Etioopia kitsekarjus, et tema kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad, vallatud ja nn lausa "tantsivad". Nii hakkas ka
Kohvimajad levisid kiiresti kogu Euroopas muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks. Paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 1700-il jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnal üle Atlandi ookeani. See taim istutati Kariibimere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarel 50 aasta jooksul. Sel viisil jõudis kohvitaim ka ülejäänud Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude eest, mida Suurbritannia võttis tee pealt, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822. aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. Itaallased täiustasid seda suurepärast masinat ja hakkasid seda esimesena tootma
Gahwa tähendas arvatavasti tolleaegses keelepruugis unepeletajat. Ubade röstimise idee tuli juhuslikult tulistele sütele kukkunud ja hõrgutavalt lõhnanud kuivatatud marjadest. Ühe variandi kohaselt olevat oad meelega tulle visanud ka kloostriülem, kes pidanud neid saatana kiusatuseks. Samuti on levinud versioon, mille järgi olevat nii kohvi röstimise kui purustatud ubadest kohvijoogi valmistamise leiutanud hoopiski türklased. Taimest Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica. Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10- 15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega. Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud
kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Cappuccino Cappuccino on kohvijook, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Kodumaal Itaalias juuakse cappuccinot ainult hommikuti, näiteks koos croissant 'iga. Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal
korpusega, piimaga, koorega ja närimiskompvekke. JOOGID Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel. Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist
http://www.coffee.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=116%3Asigurijook-voi-kofeiinivaba- kohv-&catid=43%3Atervis&lang=et http://www.infomelton.jura.com/home_infomelton_x/about-coffee/coffee- history_jwoc.htm http://bioneer.eu/eluviis/tarbimine/aid-3208/Kohv-kas-valida-v%C3%B5i-ei- http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1295 http://www.edensprings.ee/pdf/kohvi_teega.pdf http://www.terviseleht.ee/200220/20_lahustuv.php http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0804/main3.html Lisad Foto 1. Kohvitaim Foto 2. Kohvi sorteerimine, puhastamine Foto 3. Kohvi oad Foto 4. Kohvi röstimine Foto 5. Kohv "Pauling Classic" Foto 6. Lahustuv kohv "Nescafe"
1675: Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased jätavad maha kottide viisi "kuiva musta sööta", mida Kolschitzky peab kohviks. Ta nõuab selle endale autasuks ja avab Kesk-Euroopa esimese kohvimaja. Tema juurutab ka kombe puhastada tõmmist kohvipaksu filtreerides ja piima lisamise. 1690: Hollandlastel õnnestub Mocha sadamast salaja välja viia kohvitaim ning neist saavad esimesed, kes toodavad kohvi tööstuslikult Tseiloni ja Ida-India koloonias Jaaval, millest pärineb ka sordi hellitusnimi. 1713: Rumaluse tõttu, muretsevad hollandlased kohvipõõsa Prantsuse kuningas Louis XIVle, mille järglased loovad terve Lääne kohvitööstuse kui Prantsuse ohvitser Gabriel Mathieu de Clieu varastab seemiku ja viib selle Mariniquele. 50 aasta jooksul registreerib ametlik inspektsioon Martiniquel 19 miljonit kohvipuud
kuradioogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimajad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari.
annaabi.ee 
