Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
· Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad, tervislik kliima, looduskaitsealad. TURIS M Suuremad saared: 1. Maui - Talumatult romantiline. 2. Oahu - Vastuoluline ja tulvil ööpäevaringset actioni't. 3. Kauai - Kõige troopilisem ja lopsakam. 4. Hawaii - Orhideed, kohviistandused ja maailma tegusaim vulkaan. 5. Molokai - Peidetud ja sõbralik. 6. Lanai - Eksklusiivne luksus. 7. Niihau - Keelatud saar. saar Oahu Maui Hawaii Kauai Molokai Niihau Lanai Kasutatud info · http://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_saar · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel343_322 .html · http://www.fantaasiareisid.ee/failid/3869.doc · http://havai.studenttour.eu/ · http://www.roadway.ee/
Kohvipuu kasvatamine Second level Third level Fourth level Fifth level · Tuntakse 40 erinevat liiki kohvipuid. · Kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. · Taim nõuab ühtlast kliimat ja sademeid 2200 2300mm aastas. · Alla +8 kraadi ta hävib. · Kohviistandused vajavd pidevalt head hooldamist, siis annavad nad suuri saake. Click to edit Master text styles Tähtsad kohviliigid Second level Third level Fourth level Fifth level · Coffea Arabica ja Coffea Robusta. · Arvatakse, et Arabica kohviliik on esimesi maailmas. ·
Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu valgust ja soojust armastav taim, eelistab värsket, niisket õhku. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri kõrguseks, kuid istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase
Playa El Tunco. Sellel kaartil on näidatud El Salvadoris asuvad linnad: Vaatamisväärsused. Looduskaitsele pööratakse suurt tähelepanu: Monte Cristo RP,Cerro Verde RP, Nancuchiname RP, El Imposible RP. Linnu on vähe vanast ajast säilinud, kuna enam kui paarkümmend maavärinat on need üle elanud. El Salvadori vaatamisväärsuste hulka kuuluvad rannad (Barra de Santiago), säilinud koloniaalarhitektuur, muuseumid, kohviistandused, Suchitoto linn, Panchimalco küla, maajade pärandid. 6 Ohud: Kuritegevuse ja vägivalla tase El Salvadoris on jätkuvalt kriitiliselt kõrge. Tüüpilised kuritegudeks on väljapressimine, röövimine, maanteel rünnak, kodudesse sissemurdmine ja autode vargus. Väljapressimine on eriti tõsine ja väga levinud kuritegevus. Vaktsineerimine: Soovitused sõltuvad sellest, mis liiki reis on ja kui kaua kestab. Lähtuvalt sellest
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev Pedosfäär
olla õied ja eri arengujärgus marjad. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube. Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. See vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur. Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753
Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2 Etioopia asukoht kaardil. Üldandmed Riigihümn:Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya ( "Marsi edasi, mu ema Etioopia" ) Pealinn: Addis Abeba Pindala: 1,104,300 km2 Riigikeel(ed):amhara Rahvaarv:88,013,491 (2011) Rahvastiku tihedus: 79 in/km2 President: Girma Wolde-Giorgis Peaminister: Meles Zenawi SKT: 86,123 miljonit USA dollarit (2010) (81/175) IMF 2011 SKT elaniku kohta: 1015 USA dollarit (2010) Ajavöönd: maailmaaeg +3 Rahaühik: birr ( ETB ) 3
Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23 in/km². Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Tsillis ja Perus. Võrreldes maailma keskmisega, s.o 53 in/ km², on see madalam arv. Suur rahvastiku tihedus on Brasiilia kiirde-, ida- ja lõunaosas. Rahvastik paikneb Brasiilia territooriumil väga ebaühtlaselt. Peaaegu 75% inimestest elab kaldaäärsetes rajoonides. Rajoonides, kus kasvab suhruroog, elab 100 in/ km². Kuna lõunas paiknevad kohviistandused, seal ka märgatavlt tõuseb rahvastiku tihedus. Linnades elab 87% kogu rahvastikust (2010.aasta andmed). See näitab, et linnastumise tase on kõrge. Seega linnastumise tempo on aeglane - 1,1% aastas. 2011.aasta andmetel on suurema rahvaarvuga järgmised linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikke), Rio de Janeiro (11,836 mln elanikke), Belo Horizonte (5,736 mln elanikke), Porto Alegre (4,034 mln elanikke). Sao Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel
Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat amhari keelt. Kuid tegelikult on Etioopias tegu tõelise rahvaste ja keelte paabeliga, sest lisaks ametlikule amhaara keelele on kasutusel veel 84 keelt ja umbes 200 dialekti. Kuid enam kui pooled etiooplased on kirjaoskuseta Majandus Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Etioopia on kodumaaks ka kohvipuule, mis praegu kasvab metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis. Etioopia impordib naftat ja naftasaadusi, kangast, autosid, metallic, toiduaineid, keemiatooteid ja kautsukit. Ekspordib kohvi, köögivilja, toor- ja park nahka ning õliseemneid. Ajalugu Enam kui kahe tuhande aasta eest rajasid Araabiast tulnud semiidi hõimud praegusesse Etioopiasse Aksumi kuningriigi. Kaubanduslike suhete kaudu Vahemeremaadega võttis Aksum vastu ristiusu. Riigil tuli vastu seista hulgale sissetungikatsetele, sealhulgas muhameedlaste
Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel
- happeliste või hapu maitsega toitude magustamiseks, - pärmi kergitamiseks, - konserveerimisel Toiteväärtus: Väga väike, ei sisalda: - valku, - rasva, - kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest. Teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. 8. Suurimad kohvitootjad maailmas. Maailma suurimad kohviistandused on: - Brasiilias (30%), - Colombias (10%), - Kariibimere saartel. Suured tootjad on ka: - Indoneesia, - Mehhiko, - Vietnam, - Elevandiluurannik. 9. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga: - rohelisi, - kollaseid ja - punaseid vilju. Kehvema kvaliteediga kohviuba saadakse:
· kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv · riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni · rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine · hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses · nt. Kui kohviistandused põlevad maha, siis hinnad tõusevad lakke ja me ei jõua enam kohvi osta · KULTUURIS: kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik SOTSIAALSES ELUS:
Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus
annaabi.ee 
