Riigi kodaniku roll riigikaitses. Kati Kukk, 10.klass Eesti riigis on meestel tava sõjaväest mitte käia, sellest kuidagi end vabastada, loota millelegi, mis ei kohustaks neid sinna minema. Kuid keegi ei mõtle sellele, kui toimubki rünnak/sõda, siis pole ju kedagi, kes võitleks ja oma kodumaa eest seisaks! Mõned leiavad, et sõjaväes käimine on igale mehele kohustuslik, mina arvan ka nii. Vene ajal oli sõjavägi raske, kestis kaua, võõral maal. Mu isa käis ka Venemaal sõjaväes, rääkis sellest ükspäev just. Läks sinna täiesti ilma vene keele oskuseta, kahe aastaga sai keele täiesti selgeks
Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile. Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski. Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei võinud olla teisi kohtulikke instantse peale nende, mis alluvad Riigikohtule. Iga õiguslik vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust.
Mõlemad lootsid, et edaspidi kujuneb niiviisi lõpuks välja Balti liit, kuid ei. 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping, kuna Vm. esitas ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. Balti Liitu aga ei tekkinudki. Siiski olid suhted Lätiga aastatel 1918-1938 Eesti jaoks kõige tihedamad (54 lepingut), teisel kohal Soome ja kolmandal SB. 1934 pikendasid Eesti ja Läti 1923.a. sõlmitud sõjalise liidu lepingut. 1934 tahtis Leedu Balti riikide lähenemist, et seal sees oleks nõue, mis kohustaks Eestit ja Lätit mitte toetama Poolat või Saksamaad Leedu vastu (Vilnius ja Klaipeda). See aga võis Eestile saada saatuslikuks suhetes Poola ja Saksamaaga. Avaliku arvamuse surve tõttu pidi aga Eesti Leedule lähenema. Eesti ja Läti aga teatsid selles, et nad on Vilniuse ja Klaipeda küsimustes neutraalsed. See leping tähendas ainult diplomaatilist ja poliitilist koostööd. Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja
inflatsioon on tõusev ja majanduslik olukord jätkuvalt languses, siis järgmise paari aastaga kasvavad ka seksuaalkuriteod. Tutvunud üldise olukorraga teeksin minagi selle referaadiga paar ettepanekut. Usun, et statistiline pool võiks paraneda ja ohver võiks leida paremini abi, kui teha meditsiinitöötajatele vastavasisulisi koolitusi ja vajadusel ka täiendõpet, mis õpetaks ohvrit ära tundma, mis aitaks temaga kontakti leida ja luua ning mis kohustaks meditsiinitöötajat juhtunust teavitama. Meditsiinitöötajat tuleks teavitada sellest, et vägistamise ohver ei ole tavaline patsient, vaid ta on eriolukorras olev ohver. Rohkem tuleks välja töötada või õigem oleks pigem öelda, et alus tuleks panna sotsiaalkampaaniatele, mis hoiataks või teavitaks millest ja kuidas tuleks hoiduda, et vältida sellisesse situatsiooni sattumast. Üleüldse, et saaks probleemiga tegelema hakata tuleks teha väga korralik statistika
Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere -- lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu
Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus:
Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis – Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus:
4) kõrvaldamine oleks kannatanule vastuvõetamatu, 5) kannatanu on osaliselt kahju tekkimises süüdi: siis ei kõrvaldata õigusvastaseid tagajärgi, kuid ta saab nõuda riigilt rahalist hüvitist kahju hüvitamise nõude alusel selles osas, milles on kahju tekkimises süüdi avaliku võimu kandja, 6) kahju tekkimist poleks olnud võimalik vältida ka siis, kui haldusorgan oleks tegutsenud vajaliku hoolsusega. Siiski ei saa isik nõuda, et kohus kohustaks avaliku võimu kandjat lükkama ümber tema poolt avaldatud põhjendamatult halvustavat väärtushinnangut. Faktiväite korral saab nõuda alternatiivnõudena andmete ümberlükkamise ja andmete parandamise nõuet kahju hüvitamise nõude kõrval (3-3-1-44-06 p 13). 17. Mille poolest erineb haldustegevuse vastu suunatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue õigusvastase haldustegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudest?
Inimeste jaoks (kes loomupäraselt armastavad vabadust ja võimu teiste üle) on ettenägelikkus ennast kaitsta ja saavutada seeläbi rohkem rahulolu pakkuv elu see olulisim põhjus, eesmärk ja mõte, miks võtta kasutusele selline enesepiirang (milleks on elu riigis). Selleks aga on vaja end päästa tollest armetust sõjaseisundist, mis (nagu eespool näidatud) on inimeste loomupäraste tungide paratamatu tagajärg juhul, kui ei ole ühtegi nähtavat võimu, mis hoiaks neid aukartuses ja kohustaks neid karistuse hirmus täitma oma lepinguid ning järgima neid loomuseadusi, mis on kirja pandud neljateistkümnendas ja viieteistkümnendas peatükis10. Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie
MTÜ lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine. Kuna MTÜ liikmetel endal peab aga olema võimalik otsustada, kes MTÜ-d juhivad, siis uueks üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvaks küsimuseks on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, praegu võib seda otsustada ka MTÜ muu organ, kui selline võimalus on põhikirjaga ette nähtud. Hetkel puudub MTÜ-de seaduses säte, mis kohustaks sõnaselgelt üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorda, toimumise aega ja kohta teatavaks tegema, siis 1. juulil jõustuvate muudatustega on päevakorra teavitamine tehtud kohustuslikuks, kuna seadusandja sõnul on MTÜ liikmete jaoks väga oluline juba enne üldkoosolekut teada, mida üldkoosolekul arutama hakatakse, sest sellest lähtuvalt saavad nad otsustada, kas nad soovivad üldkoosolekul osaleda või mitte
detsembri 2007. a otsus Mooren vs. Saksamaa, p 92 ja EIK Suurkoja 9. juuli 2009 otsus samas asjas, vt p-d 124-125). Samuti nähtub EIK praktikast, et EIÕK art 5 lg-s 4 sätestatud isikult kinnipidamise või vahistamisega vabaduse võtmise seaduslikkuse kontrollimise menetluses ei pea alati täies mahus tagama art-s 6 nimetatud garantiisid (vt nt EIK 19. veebruari 2009. a otsus asjas A. ja teised vs. Ühendkuningriik, p 203). Seega puudub EIK praktikas selgesõnaline nõue, mis kohustaks vahistamisküsimuse lahendamisel võimaldama alati ning tingimusteta kahtlustatava vahetut juurdepääsu kõigile teda süüstavatele tõenditele. Küll aga nõutakse EIK praktikas, et vahistamistaotluse arutamisel tuleb kaitseargumentide esitamiseks vajalik oluline teave teha kahtlustatavale ja/või tema kaitsjale teatavaks kohasel viisil (vt nt EIK 13. veebruari 2001. a otsus Garcia Alva vs. Saksamaa, p 42; EIK 13. veebruari 2001. a otsus Lietzow vs. Saksamaa, p 47)
annaabi.ee 
