VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1
·neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, ·naha tervisele. Kaltsium ·struktuursete funktsioonide min. 800mg * 760 g piimas, täitmiseks, kuuludes organismi * 110 g juustus, luukoe, hammaste ja teiste * 320 g piimasokolaadis, kudede koosseisu, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, ·kudede ainevahetuses. * 1,9-2 kg spargelkapsas või Kaltsium kindlustab veresoonte hiina kapsas seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, ·lihaste normaalse töö tagamiseks, ·vere hüübimissüsteemi
kohupiima, on päriliku kolesterooli-ainevahetuse defektiga inimesed. Piimarasva ei tasu karta, sest see on organismis kergesti omastatav ega moodusta ,,rasvapolstreid". Kolesterool- piimarasv põhjustab mõningast kolesterooli tõusu vereplasmas, kuid koos puu- ja köögiviljadega ning täisteraviljatoodetega üleliigne kolesterool väljutatakse organismist. Mõistlik on süüa segatoitu ja kohupiimale leida meelepärane kiudainerikas lisand. Mineraalained- kohupiimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe, mis võimaldab organismil hästi kaltsiumi omastada, kindlustades nii õige luutiheduse ja normaalse vererõhu. Piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust. Kaltsimi peaks inimene saama toiduga keskmiselt 1000mg/päevas, kohupiimas on 110mg/ 100g kohta. Kohupiim on küll kasulik, kuid see on peidetud rasvasisaldusega piimatoode. Kohupiim sisaldab märkimisväärselt valke, kuid liiga suur valkude kogus toidus kurnab neerusid.
magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi piima, jogurtit või keefiri päevas. Lisaks sööma veel kohupiima või juustu. 100 grammis kohupiimas on näiteks 120 milligrammi kaltsiumi, 100 grammis juustus aga olenevalt 400 1010 mg. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse
Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist.
tuua ka mõned taimse päritoluga toiduained, milles on märkimisväärsel hulgal kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad merevetikad ja kuivatatud puuviljad. Taimse toiduga saadav kaltsium ei omastu nii hästi kui loomsest toidust pärinev kaltsium. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää või lehtsalatis, * 1,92 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse
marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%.
välja tuua ka mõned taimse päritoluga toiduained, milles on märkimisväärsel hulgal kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad merevetikad ja kuivatatud puuviljad. Taimse toiduga saadav kaltsium ei omastu nii hästi kui loomsest toidust pärinev kaltsium. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, * 1,9-2 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus
vähem. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Väga vitamiinirikas, sisaldab rikkalikult soodsas vahekorras kaltsiumit ja fosforit. Maitse ja väärtuslikkuse parandamiseks võidakse lisada marja-, puuvilja, vms lisandit. Kohupiim sisaldab rohkesti kõrge väärtusega valku. Piimast on välja võetud parim osa ja see kõik jääb kohupiima sisse. Veeslahustuvaid vitamiine on kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Lehekülg 10
· Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Väga vitamiinirikas, sisaldab rikkalikult soodsas vahekorras kaltsiumit ja fosforit. Maitse ja väärtuslikkuse parandamiseks võidakse lisada marja-, puuvilja, vms lisandit. · Kohupiim sisaldab rohkesti kõrge väärtusega valku. Piimast on välja võetud parim osa ja see kõik jääb kohupiima sisse. Veeslahustuvaid vitamiine on kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. · Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. · Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas
annaabi.ee 
