· Tõusid esilt ühiskondlik lepe, inim ja kodanikuõiguse teemad. · Kaks tähtsamat allsüsteemi : 1. Romaani ehk Prantsuse õigussüsteem Napoleoni koodeks 2. Saksa õigussüsteem Anglo Ameerika õigussüsteem · Tähtsamaks õigusemõistmisel on kohtupretsedendid analoogilises kohtuasjas varem langetatud otsused. Kohtupretsedent Otsus, mis langetatakse sarnases kohtuasjas. (Võib olla mitukümmend aastat vana).
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest
mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem. Kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetakse teatavasti eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga, kuid siiski on Eesti õiguskord kuulunud ja kuulub endiselt kontinentaal- Euroopa õigussüsteemi. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et varemalt ei ole Eesti seadusandja üheski õigusvaldkonnas otsesõnu Riigikohtu lahendeid õigusallikana tunnustanud. Seda vaatamata sellele, et kohtupretsedent kui võimalik õigusallikas on Eestis olnud üheks diskussiooniobjektiks juba aastaid. Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on
õigusest. Üldjuhul jagatakse maailma õiguskorrad kolmeks õigussüsteemiks: Mandri-Euroopa õigussüsteem (Rooma õigus – prantsuse õigussüsteem ja saksa õigussüsteem), Anglo- Ameerika õigussüsteem ja Idamaade õigussüsteemid (Hiina, India, islamiusulised). Mandri-Euroopa õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on seadus, range registrite süsteem. Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru)
- Võimude lahusus: 3 võimu lahutatud, ükski võim teise tegevusse ei sekku. - Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid - Riigi allutatus põhiseadusele - Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi
aasta tsiviilkoodi loomine. Tsiviilkoodis oli tsiteeritud 18. sajandi juriste näiteks Robert-Joseph Pothier'i, kes tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud. Erinevalt riikidest kontinendil, on Inglismaal kaks
5) Pärimisseadus- PärS (kehtib alates 01.01.2009)-reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikas on ka TSÜS paragrahv 2 kohaselt tava. Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut
● seaduslikud regulatsioonid on poliitiliste huvigruppide poolt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? 36 ● Suured tehingukulud ei võimalda vaesematel indiviididel enda huve kaitsma hakata; ● ei juleta protsessi alustada, sest tulemusega on alati risk; ● kui puudub kahju hüvitamise kohtupretsedent, siis on uue loomise kulud väga suured (ja tulemuse risk suur); ● kahjusaajaid on palju, aga nende individuaalne kahju ei ole nii suur, et võiks protsessi alustada. 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 175. Millest on tingitud avaliku sektori sekkumise konkreetne ühiskondlik vajalikkus? ● Vastuolud mingis valdkonnas on kujunenud väga teravaks, tekkinud konflikti oht;
2) Normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute, konventsioonide ja muu sellise teel 3) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat, täitmise kindlustavad osavõtjad ise. 4) Põhilisteks õigusallikateks on lepingud ja tavad Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Põhimõtteliselt võivad need aktid olla kahesugused sõltuvalt neis sisalduvatest õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused iseloomustavad
vaidluste lahendamisele eraõiguslikku vahekohtusse (nt www.vahekohus.ee), mille otsused on pooltele siduvad ja lõplikud ning neid ei saa enam kohtus vaidlustada. See aga tähendab, et vahekohtu otsus on täitedokument, mille alusel saab kohtutäitur vara arestida ja sundmüüki panna. Kui vaidluste vahekohtus lahendamise kohta käiv punkt on laenulepingu tüüptingimustes, võib selle eeldatavasti lugeda tühiseks (VõS parag 42 lg 3 p 10) , samas sellekohane kohtupretsedent täna Eesti õigusruumis veel puudub. Ka EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EU, mis tuleb Eesti õigusruumi üle võtta 53 2015. aastaks, kohaselt ei saa tarbijavaidluste lahendamine vahekohtus olla ettevõtja seatud tüüptingimus tarbijalepingus. Vahekohtu kasutamine tarbija ja ettevõtja vahelise
annaabi.ee 
