kohtunike arvu määramine, kohtu esimehe kinnitamine ja kohtu struktuuri kinnitamine. Riigikohus on iseseisev. Kohtuistungil on ka sekretärid (igal kohtunikul oma sekretär). Nende ülesandeks on võtta osa kõigist kohtuistungitest ning koostada kogu kohtuistungi käik. Kohtuistungi protokollis peab kajastuma enamvähem selline tekst, mida tunnistajad räägivad. Protokoll peab valmis olema 3 päevaga. Sekretär saadab välja kõik kohtukutsed ning nõudekirjad. Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant. Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat. Kohtukantseleis on veel ka tõlk(vandetõlk). On veel ka kohtusekretär, kes peab arvet kohtus arutluses olevate asjade kohta. Kohtukordnik on abipolitseiniku staatuses
31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus · 32) Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused, kohtukutsed, kohtumäärused. Kohtuotsused asjas tehakse sisulised lahendused Määrused käivad kaasas protsessi kulgemisega 8 9 Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena. Kui isik keeldub allkirja andmast, siis see tuleb fikseerida
(TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid, mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS §-s 306 nimetatud menetlusdokumendid, mis tuleb dokumendi saajale kätte toimetada, on dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et nende dokumentide kaudu saab dokumendi saaja teada tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi
tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus tehtud ( fotografeeritakse tõend) Vande all antud menetlus vanne Vaatlus ruumide ja asukoha üle protokoll fotod Eksperdi arvamus-eriteadmisi omav isik kes ütleb oma arvamuse ja ekspertiis Menetlus dok: hagiavaldused Kaebused Kohtuotsused Kohtukutsed Kohtumäärused Kutsed allkirja vastu ka . ükskõik kuna ja mis ajal . toimetab kohale kas kohus kohtukordnik isik ei tohi keelduda juhul kui keeldub siis see ka fikseeritakse ja siis loetakse kui kätte saadad kirja . Erijuhtumid :kui pole kodus siis 14 aastasele teisele isikule allkirja vastu Kohtukutse tuleb toimetada isikule 10 ennem et tal jääks aega selle jaoks Enne hagi kohtusse esitamist peab see olema kostja käes olema 30 päeva
Kohtukulud koosnevad asja läbivaatamise kuludest, kautsjonist ja riigilõivust. Menetluskulude kohta on TsMS 18 peatükis. ISIKU VÄLJAKUTSUMINE, KUTSED, MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Vastavalt PS § -le 24 on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Selle õiguse teostamise võimaldamiseks on oluline, et isikule oleks teatavaks tehtud, millal ja kus tema kohtuasja arutama hakatakse. Seda funktsiooni täidavad tsiviilkohtumentluses kohtukutsed. Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas. -16- TSIVIILKOHTUMENETLUS VAHEKOHUS Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus, kus menetlusseadustik sätestab kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus vahekohtus
valetada; kohtus ise õigus ennast esindada võtta ise esindaja; riigikohtus peab olema advokaat. 31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest andmise keeld; menetlusosalise vande alla antud seletus; dokumendid; asitõendid; vaatlus; eksperdi arvamus. 32. Menetlusdokumendid: hageja avaldused, kaebused, kohtukutsed, kohtuotsused ja kohtu määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks.
või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7. Kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine
See peab olema motiveeritud ning tuleb esitada kas esimesel kohtu poole pöördumisel või kohe, kui ilmneb taandamise aluseks olnud asjaolu. Samade asjaolude alusel saab taandusavalduse esitada vaid üks kord, õigusemõistmisest põhjuseta keeldumine ei ole lubatud. 7. kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel. Kohtukutses märgitakse vähemalt: kohtusse kutsutava isiku nimi; kohtu nimetus ja aadress; kohtuistungi aeg ja koht; asja põhisisu;
ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. (9) Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Ajutise halduri ülesanded - Ajutine pankrotihaldur on isik, kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Erinevalt pankrotihaldurist pole tal võlgniku esindamise õigust. Ajutisel
kätteandmine isiklikult allkirja vastu kas adressaadile või temaga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele). Menetlusdokumentide kättetoimetamise korraldab kohus postiasutuse, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded
oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda ning üleandmine tuleb seaduses sätestatud viisil fikseerida. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud (TsMS § 306 lg 1, 2). Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama kõik selles kohtuastmes menetlust alustavad ja lõpetavad avaldused ja lahendid- hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohtudokumentide kättetoimetamine on kohtu kohustus, menetlusosalised peavad esitama andmed, mis võimaldaksid menetlusosalisele kohtudokumentide kättetoimetamise . Menetlusdokumentide edastamine kättetoimetamiseta tähendab seda, et dokumendi üle andmine ei pea olema fikseeritud kindlas vormis st dokumenti ei ole vaja allkirja vastu kätte
annaabi.ee 
