konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine: 1) tähtaja möödumisel (tähtaeg antud, eelarve) 2) õigusakti formaalsel kehtetuks tunnistamisel 3) seoses teatud seisukorra lõppemisega 4) õigusakti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsusega kehtetuks tunnistamisel 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 8 Toime (2) Õigustloovate aktide varjatud tühistamine: 1) hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel 2) kui lõplikult langevad ära õigusaktiga reguleeritavad asjaolud Õigustloova akti formaalne kehtetuks tunnistamine: Kui mingi akt on tunnistatud kehtetuks, siis ei saa seda esimest akti uuesti jõustada kehtetuks
kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks 10.7.2 Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis Vastavalt põhiseadusele on Eesti kõrgeim kohus Riigikohus ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve olleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kes valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees, kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist. Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu. Vastavalt Riigikohtu reglemendile antakse asi arutamiseks üldkogusse, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust.
punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused; 3) kolmandas jaos - Vabariigi Presidendi otsused diplomaatiliste esindajate nimetamise ja tagasikutsumise kohta, Vabariigi Valitsuse korraldused välissuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeeriumi teadaanded./ III osa - «Riigikohtu lahendid»./esimeses jaos - Riigikohtu üldkogu lahendid; 2) teises jaos - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi lahendid; 3) kolmandas jaos - Riigikohtu halduskohtukolleegiumi, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi ja Riigikohtu erikogu lahendid./ IV osa - «Riigi Teataja Lisa» /1) esimeses jaos ministrite määrused, Eesti Panga presidendi ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrused ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt sõlmitavad piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ;
Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid [] Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis." Haldusõiguse printsiipe määratlevad ja arendavad edasi kohtud ning õigusteooria. Näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsuses "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg. 3 põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti NSV taluseaduse § 30 lg. 2 kehtetuks tunnistamise osas" on lahti mõtestatud õiguspärase ootuse põhimõte. Kohtulahendis märgitakse, et "selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul
Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid [] Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis." Haldusõiguse printsiipe määratlevad ja arendavad edasi kohtud ning õigusteooria. Näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsuses "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg. 3 põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti NSV taluseaduse § 30 lg. 2 kehtetuks tunnistamise osas" on lahti mõtestatud õiguspärase ootuse põhimõte. Kohtulahendis märgitakse, et "selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul
õigusemõistmise ühtsuse seisukohalt vajalik. Õiguse kohaldamise vormistamine Riigikohtu lahendite struktuur: 1. sissejuhatav osa: kohtuotsus kui akti nimetus, kohtuasja number, otsuse kuupäev, kohtu koosseis, kohtuasi, vaidlustatud kohtulahend, kaebuse esitaja ja kaebuse liik, asja läbivaatamise kuupäev, istungil osalenud isikud; 2. resolutiivosa: vastuvõetud otsus ehk kohtulahend; 3. kirjeldav osa: asjaolud ja menetluse käik; 4. motiveeriv osa: kohtukolleegiumi seisukohad ja nende põhjendused. Kohtuotsuste suhtes kehtib motiveerituse ning kontrollitavuse põhiseaduslik nõue. 25
kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. KUIDAS süsteem töötab? Et avaldus oleks vastuvõetav, peab kohtu poole pöörduja tõestama, et ta on ammendanud kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused kaebuse lahendamiseks. Avaldus tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast antud riigi kohtute või võimuorganite lõppotsust. Ilmselgelt põhjendamatuid kaebusi süsteem sellest järgust alates edasi ei menetle eelmainitud kohtukolleegiumi üksmeelse otsuse põhjal. 1951.a. Genfi Pagulaste Konventsioon Teema 4 1951.a. Genfi Pagulaste Konventsioon Pagulaste seisundit reguleerib 1951. aasta Genfi konventsioon, mida on muudetud 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Euroopa Liidus on pagulaste seisundit täpsustatud Dublini konventsiooniga. Dublin`i Konventsioon
käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus. 32 - Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi). - Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus - üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. - VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär otsus
Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus. Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi). Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. 7. §6 Määruste õiguspärasus a) Määrused peavad olema õiguspärased. sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine
- Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is. - Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus. - Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi). - Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID 39 Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus - üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse