Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus.... probleemid meditsiiinis pikad järjekorrad... 13.slaid Kellele teatada inimõiguste rikkumistest? Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid. 14.slaid Kodanikuõigused: Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks, ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. TÄNAN KUULAMAST!
Kuidas politsei sisuliselt likvideeris hobusevargused: Hobusepassid 14.09.1920 Vabariigi valitsuse määrus, Kaarel Eenpalu (siseminister) hobuse tunnusmärgid, kas kasvatatud või ostetud (RT 1920 nr. 187) Ostu-mõõgi korral pidi politseid selle tehingu kinnitama Hobuseid ei saanud riigist välja viia piiri valvasid sõdurid (vargale ei tohi vargusest tulu tõusta lõika läbi realiseerimiskanalid) hiljem professionaalsed piirivalvurid Eestiaegsed kohtuinstantsid: I aste Rahukohus II aste Rahukogu 3-liikmeline III aste Riigikohus tsaariajast ülevõetud 1935 võeti vastu Eesti kriminaalseadustik, enne seda nuhtlusseadus vana ja uus. (1830 nimede panek) Loeng X 12.12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat! Elagu, kasvagu, õitsegu!
Inimõiguste Kohtule. Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu. Kohtu pädevus hõlmab kõiki riike, kes on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Kohtu koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumisel on vältimatuks tingimuseks, et kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud ja kaebus on läbinud kõik kohtuinstantsid. Pöördumisi inimõiguste organisatsioonide ja õiguskantsleri poole ei arvestata. Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. Kohtunikud on täiesti sõltumatud ja neid valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohtule esitatud avaldusi arutab kõigepealt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. 7. Inimõigustega seotud rahvusvahelised organisatsioonid 7
Kas see on õiguse üldakt, õiguse normi sisaldav või õigusnormi sisaldav õiguse üldakt? 4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides Common law-üldine õigus, pretsendendi õigus. Kuni 18. sajandi seotud Inglismaaga. See on levinud ja saanud maailma õiguskultuuriks. Arengu peamised etapid: Wilhelm Vallutaja, 1066, see kord jäi kehtima, mis oli enne tema vallutusi. Partikulaarne- eraldiseisev. Common law-d hakkasid kujundama kohtuinstantsid. Lahendades vaidlusi mingeid otsuseid tehes. Kuninglike kohtute kõrvale tekkis appelatsiooniinstanst (kantslerikohtud). Kohtuotsus koosneb kahest osast: 1 obiter dictum 2 ratio decidendi –siduv osa otsusest. Kohtuotsuses pole see täpselt ära näidatud. Otsust lugedes tuleb sellest ise aru saada. Common law maailmas sünnib õigus igat kohtuotsust tehes uuesti. Õigus sünnib protsessi kitsas sängis, see on kultuur. Siit probleem. Protsess
o Teostab põhiseaduslikku järelevalvet Ka Riigikohtu otsust võib edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohus · Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse asutus. Lähtutakse Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohtule saab esitada kaebusi ainult inimõiguste konventsiooniga ühinenud riikide peale. · Enne kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, peab kaebus olema läbinud kõik Eesti kohtuinstantsid ning olema ammendatud kõik võimalused ennast Eestis kaitsta. · Asub Prantsusmaal Euroopa Ühenduste Kohus · Euroopa Ühenduste Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte mõistetakse ja rakendatakse ühtmoodi kõikides liikmesriikides. · Euroopa Ühenduste Kohus asub Luksemburgis. 21 · Üksikisik pöörduda ei saa
traditsioonilistest lääne ühiskondadest. 1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917). Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme. Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja
esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud.
ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos 1961. aastal. Harta garanteerib nimetatud õigused lepingupoolte kodanikele ning on jõus u kolmekümnes Euroopa riigis, sh Eestis alates 2000. a . Harta ja selle 1988
kolooniate majandusliku arengu osas. Põhja-Aafrikas elasid aga islamiusulised ning koostöö nendega oli tõsine väljakutse. Just Põhja-Nigeerias tegi Suurbritannia aga silmapaistvaid järeleandmisi. Traditsionaalsetele võimustruktuuridele jäid nii politsei- kui kohtuõigused, viimasesse kuulusid küll peamiselt väiksemad kuriteod. Pärismaistel kohtutel polnud ka õigust määrata surmanuhtlust. Põhja-Nigeerias aga anti pärismaalastele ka kõrgemad kohtuinstantsid ning seal võidi välja kuulutada ka surmanuhtlust. Peamiselt oli traditsiooniliste valitsejate käes maksude kogumine, mida küll kontrollisid Euroopa ametnikud. Koostööd soodustas ka see, et palka maksti hõimupealikele ja kohalikele valitsejatele otse emamaalt. Sõdadevahelisel perioodil hakkas kostuma ka esimese põlvkonna haritlaste poolt, kes ei kuulunud otseselt võimueliiti, aga olid huvitatud võimu juurde pääsemisest. Sellest tekkisid ka konfliktid nii emamaa ametnike
Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos 1961. aastal. Harta garanteerib nimetatud õigused lepingupoolte kodanikele ning on jõus u kolmekümnes Euroopa riigis, sh Eestis alates 2000. a . Harta ja selle 1988
protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma kohtusüsteemi luua. Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel mõistab seisus ka teiste seisuste üle (talupojad, vaimulikkond).