................................................................. 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem......................................................................................................... 2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus..................................................................................... 3 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus............................................ Kokkuvõte........................................................................................................................................ Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................
põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagandamine Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega (PS § 147 lg 2). Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks vastava otsuse jõustumise päevast (Kohtute seaduse § 101). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Täiskogu korraline koosolek
Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused: · Üldkohustus tegeleda õigusmõistmisega · Vaikimiskohutus kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada · Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus · Juhendamiskohustus · Enesetäiendamine Kohtuhaldus peab tagama: · Võimalus sõltumatult/segamatult kohut pidada · Vajalikud töötingimused · Kohtuteenistujate piidav väljaõpe · Õigusemõistmise kättesaadavus Kohtute haldamise nõukoda 6 kohtunikku (igast astmest 2), 2 riigikoguliiget, õiguskantsler, riigipeaprokurör ja advokatuuriesindaja. Nemad otsustavad ja annavad arvamusi selle kohta, kui palju peaks meil kohtuid olema, milline on kohtute tööpiirkond, kus need kohtud asuvad,
2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
ku järelevalvet , keskendudes peamiselt kohtuniku distsiplinaarvastutuse menetlusõiguslikele küsi- mustele. Põgusalt peatun ka kohtuhalduse küsimustel, kuid nende põhjalikum analüüs ei ole käesoleva artikli teemaks. Artikli eesmärk on anda hinnang järelevalve regulatsioonile Eestis, tõmmata parallee- le varasema olukorra ja teiste riikide praktikaga ning teha sellest tulenevalt ettepanekuid ja järeldusi. 1. Kohtuhaldus ja teenistuslik järelevalve kohtutes Haldusõiguse teooria kohaselt on teenistusliku järelevalve teostamisel kõrgemalseisvatel ametiasu- tustel ja ametnikel õigus: 1) juhtida alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, anda neile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid; 2) sekkuda alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistada nende poolt vastuvõetud haldus- akte; 3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6
jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse.Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja
! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b. Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon. Kohus ei saa õigusemõistmisega tegeleda ilma toetamata eksekutiivfunktsioonile. Tal peab olema eraldi kohtuhaldus nt paberimajandus, majade korrashoid. Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium. Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel ORGANISATSIOONILINE VÕIMUDE LAHUSUS (B). RIIGI FUNKTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS (C), selle süsteem. § 3. Avaliku halduse tunnused Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi: 1
küll võib tuletada selle õiguse põhiseaduse §-dest 13 ja 14. Mõistlik aeg on eraõiguses laialdaselt kasutatav nn sisustamata õigusmõiste. Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: asja keerukus; kaebaja enese käitumine; pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus. Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust;
annaabi.ee 
