· Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunie üldkogule, kontrollib ja korraldab ka selle täitmist.
nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu
kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette
asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi. II astme kohtud on ringkonnakohtud. Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab appellatsiooni korrdas (appellatsioo edasikaebusega kõrgema intstantsi poole pöördumine ) läbi I astme kohtulahendi tegelikult toimub uus kohtu protsess. Ringkonnakohus võib alama astme kohtuasutust kinnitada aga võib selle ka ära muuta. Ringkonna kohtus vaatab kaebusi läbi kolleegiumi kuhu kuulub kolm kohtunikku. Edasi kaebamise õigus on mõlemal osapoolel. III astme kohus on riigikohus. See asub Tartus ja on Eesti kohtusüsteemi kõrgeim aste. Kui ka ringkonna otsusega ei olda nõus võib pöörduda riigikohtusse. Riigikohus vaatab kohtulahendi läbi korratsiooni korras, et kohtu asi vaadatakse üle olemas olevate dokumenteide põhjal, uut kohtu protsessi ei toimu
Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Maa- ja halduskohtu esimees Nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks vastava valdkonna vastutava ministri poolt, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest Esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires Koostab eelarve eelnõu Teostab seadusega ette nähtud järelvalvet Maa- ja halduskohtumaja juht Nimetab ametisse maakohtu / halduskohtu esimees teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks Korraldab kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist Täidab kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi
Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab
Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab
esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve
Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid. Justiitsminister nimetab ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle täitmist. Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu (koos esimehega). Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid.
kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab
annaabi.ee 
