ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus.
3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab? Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus. 3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab? I ASTE: maakohtud - tegelevad kodanike vaheliste probleemidega; halduskohtud - tegelvad kodaniku ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE: ringkonnakohtud - tegelevad I astme kohtu apellatsioonidega III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule 3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras - või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend. (2) Süüdistatav on isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana § 39. Kaitsjast loobumine vastutusele võtmise määrus. (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei (3) Kohtualune on isik, kes kohtuniku määrusega on antud kohtu alla. ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel. (4) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on § 40. Kannatanu süüdimõistetu
- või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend. (2) Süüdistatav on isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus. § 39. Kaitsjast loobumine (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel (3) Kohtualune on isik, kes kohtuniku määrusega on antud kohtu alla. loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel. (4) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu
täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi[1]§ 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8. Kaitse õiguse printsiip Isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi, peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel
Arvi TAPVER vettpidavale alibile kaitses neid teatanud faksitsi, et jääb oma müüa. Tegemist on peamiselt Süütõendite puudumisel advokaat, kes on varem olnud tunnistuse juurde. kosmose-, militaar- ja mõistis Läti Vidzeme Läti siseminister. Aastavahetusel tuli faks, milles elektroonikatööstuses ringkonnakohus möödunud Kohtualusel mälulüngad Matsel märgib, et ta polegi kasutatava eriterase sulamile nädalal õigeks Silmeti Sedov kinnitas politseile ja enam süüaluse ära tundmises kuumuskindlust andvate metallikoorma relvastatud kohtule, et ei mäleta täpselt, kindel. haruldaste metallidega. Neid
konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ja tema esindajal ning prokuröril on õigus esitada protest
Riigikohus vaatab kohtulahendi läbi korratsiooni korras, et kohtu asi vaadatakse üle olemas olevate dokumenteide põhjal, uut kohtu protsessi ei toimu. Riigikohus võib oloma kohtuotsused tühistada ja selle sinna uueks otsustamiseks looga saate. Riigikohtu ül on ka konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president. KOHTUNIK-tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu. ADVOKAAT-kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine. PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees. KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul. ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele
t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip – Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka
2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 29 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine 11) tunnistajate kuulamine (kes üle kuulatud, see saab istungile jääda)
3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine 11) tunnistajate kuulamine (kes üle kuulatud, see saab istungile jääda) 12) kannatanu ülekuulamine 13) tsiviilkostjate ülekuulamine
t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil
annaabi.ee 
