vahetuste tarvete edastamiseks teistele? Preintellektuaalne Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? Prelingvistiline Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? 1) Baasi loomine 2) Peenhäälestamine 3) Keele komplekssuse suurenemine Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, arusaama) kooskülastamisprotsessi? Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast)
seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu
50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike
36. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala moodustumine? õpistiilide eristamiseks? akommodatsioon Visuaalne assimilatsioon Verbaalne 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 37. Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54
moodustumine? Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvaatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega. 7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed
Tervise ja haiguse tagamaad on ajaga selgemaks saanud ning rhuasetus suundumas haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele. Tänapäeval käsitletakse tervist kui ressurssi toimetulekuks ja eneseteostuseks. Tervise ja haiguse avaldumisvorm ei ole fikseeritud, vaid need on osaliselt kattuvad misted, mida kasutatakse kirjeldamaks kohanemisprotsessi elu muutuvate nudmiste ja elu muutuvate tähendustega (Aldridge, 1996: 22). Kuna inimene on muusikahelidele aldis, siis on muusikal selles kohanemisprotsessis oluline roll. Ehkki muusika on inimese jaoks suhteliselt harva eluliselt tähtis, on ta siiski meeldivaks kaaslaseks igapäevaelus ning vahend esteetilisteks ja transtsendentaalseteks kogemusteks, mis soodustavad heaolu ja toetavad tervist. Tänapäevane muusikateraapia toetub kahele vundamendile - muusikale ja teraapiale. Muusikateraapia hlmab mitmeid meetodeid ja lähenemisviise: · Ekspressiivne muusikateraapia Ekspressiivne muusikateraapia vimaldab kliendil ennast muusikaliselt
Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu
Peaaegu 2000 aastat valitses arvamus, et õppimine toob inimestel esile esile kaasasündinud ideed. Seetõttu peab see toimuma õppeainete kaudu, mis kõige paremini ilmutavad juba olemasolevaid algeid. Kasvav vajadus erialaspetsialistide järgi ja psühholoogia edusammud õppimise uurimisel 20. saj. alguses lükkasid selle tõekspidamise ümber. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigius loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Käitumise muutust selles kohanemisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud (e naudisklevad) motiivid (õpetajale hea mulje jätmine jutukusega vm) või sisemine huvi ümbritseva maailma vastu. Õppimine kui protsess leiab aset inimese teadvuses ja on kirjeldatav vaid välise käitumise põhjal tehtud järeldusliku mõttekonstruktsioonina. Tänapäevaste ettekujutuste järgi defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel
Väitsid, et materjaalne on tõelise maailma peegelduse vari. Sümbolistidest eelkõige Maeterlinck, ,,Pimedad" jne väikesed ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Vool 19-20 sajandi vahetusel, suund kunstis ja kirjanduses, mis leidis peamise väljenduse kujutavas kunstis ja lüürikas; oli mõtteviis. Idealistlik, müstiline, religioosne. Maailmavaade maailm ratsionaalsel teel tunnetamatu, müstiline alge oluline. Teemad igapäevane elu unenägudesse. Sümboli kujund oluline, tunnete ja ideede võitlus. Tegevuskohaks saab olema sisemus.
Väitsid, et materjaalne on tõelise maailma peegelduse vari. Sümbolistidest eelkõige Maeterlinck, ,,Pimedad" jne väikesed ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Lava kerkib seal kui figuur, kes peab ühte kaitsma teise eest. Lavastajateatris ei seisa lavastaja silmitsi kollektiiviga vaid lavastajaga (üks ühele). Inertsus väga suur kui kollektiiviga vastamisi seisab. Lavastaja on dramaturgi liitlane teatris, nagu dramaturgi käsilane. See kõik kehtib juba 20. saj kohta, 19. saj lavastaja oli teatrist väga sõltuv
annaabi.ee 
