tegevuskohast; - kinniasjaõiguste puhul kinnisasja asukoht. TARBIJA- JA TÖÖLEPINGUD • Tarbijalt ei tohi võtta tema elukohariigi kohustuslike normidega tagatud kaitset • Kaitse on piiratud juhtumitega, kus tarbijale on tema elukohariigis tehtud spetsiaalne pakkumine või reklaam, või võetud vastu tellimus, või tarbijale korraldatud tehinguks reis teise riiki • Töötajalt ei tohi võtta õiguse valiku puudumisel kohalduva õiguse kohustuslike normidega tagatud kaitset • Töölepingule kohaldatakse poolte kokkuleppe puudumisel töötaja hariliku töökohariigi õigust või selle puudumisel tööle võtmise tegevuskoha riigi õigust LEPINGU SISULINE/VORMILINE KEHTIVUS • Sisuline kehtivus määratakse kindlaks õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping oleks kehtiv • Kui eelnimetatu tagajärg ei oleks vastavalt asjaoludele õiglane, võib pool oma elukohariigi õiguse
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa
elukaaslane (ka enne kooselulepingu sõlmimist) või erandlikel juhtudel kolmanda isiku lapse, kelle vanem ei olnud enne kooselulepingu sõlmimist teine registreeritud elukaaslane, kui see oleks registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pärimisõigus-kooselulepingus võib kokku leppida ka testamendis. Varasuhte valiku õigus- pooled valivad kohalduva varasuhte nagu abikaasadki, nad võivad avalduste alusel kooselulepinguga varasuhtest kõrvale kalduda arvestades abieluvaralepingu kohta sätestatut. Kooselulepingu lõppemine: ühe elukaaslase surma, kooselulepingu lõpetamise ning registreeritud elukaaslaste abiellumise korral. Kooselulepingut saab lõpetada poolte kokkuleppel mõlema poole notariaalselt tõestatud avalduste alusel. Tehakse kanne RR-i ja AVR-i. Kooselu lõppemise aeg on surma puhul surma hetk, abielu
Kui midagi võrdlema hakkame, siis ei saa vaadata seda läbi Eesti seaduse prisma. Võrdlusel tuleb vaadata Eesti õigust läbi erinevate riikide prisma. Tuleb vaadata näiteks töölepingu lõpetamise puhul Prantsusmaa ja Portugali õigust ja alles siis Eesti õigust. Teine ülesanne on seotud rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus ei anna meile kunagi mingit selget vastust õiguslikule probleemile, vaid annab kohalduva õiguse. Kui selle oleme leidnud, siis peab minema kohaldatava õiguse sisusse. Kolmandaks on sotsiaalsed muutused, mida võrdleva meetodiga on võimalik esile kutsuda. Näiteks Aasia riikides on toimunud arenguid, kus on üle võetud töövaidluste lahendamise süsteemid. Püütud on kehtestada teatud lepitusorganid. Aga lepitusorganist on saanud mitte ainult lepitusorgan vaid õigusmõistmise organ, mis lahendab töösuhtest tulenevaid vaidlusi. Eestis on ka töövaidluskomisjonid
õigussuhe (VÕS § 619-634); Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5) II) Seos rahvusvahelise eraõigusega Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis. 3 Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud).
Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks:
(1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Paragrahvi 26 alusel on võimalik konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui pärast töösuhte lõppu kohalduva konkurentsipiirangu rikkumise eest. Leppetrahvis kokkuleppimisel tuleb määrata kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi rakendatakse ja leppetrahvi suurus. Leppetrahvi üldpõhimõtted sätestab VÕS, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS ei sätesta erisusi. Nii tuleb tööandjal VÕS alusel viivitamatult teavitada töötajat leppterahvi nõudmisest pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Töötaja kaitse tagab õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist
(1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Paragrahvi 26 alusel on võimalik konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui pärast töösuhte lõppu kohalduva konkurentsipiirangu rikkumise eest. Leppetrahvis kokkuleppimisel tuleb määrata kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi rakendatakse ja leppetrahvi suurus. Leppetrahvi üldpõhimõtted sätestab VÕS, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS ei sätesta erisusi. Nii tuleb tööandjal VÕS alusel viivitamatult teavitada töötajat leppterahvi nõudmisest pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Töötaja kaitse tagab õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist
2.2.7. teatama töö vahetule korraldajale viivitamatult töötakistusest, sealhulgas töö puudumisest; 2.2.8. kasutama töötaja kasutusse antud tööandja ja kolmandate isikute vara ainult tööandja huvides, säästlikult ja heaperemehelikult ning teatama töö vahetule korraldajale viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest; 2.2.9. hüvitama tööandjale töötaja kasutuses olevatele töövahenditele tehtud kulutused töötaja suhtes kohalduva varalise vastutuse kohaselt; 2.2.10. hoidma, sealhulgas mitte kasutama isiklikes või kolmandate isikute huvides talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud või tema kasutuses olevat ameti-, tootmis- ja ärisaladust, kui selline kohustus on sätestatud õigusakti või töölepinguga; 2.2.11. kooskõlastama tööandjaga oma töötamise teise tööandja juures või avalikus teenistuses, tegevuse
annaabi.ee 
