RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele.
seda on ka Euroopa Liidu õigus! I.Nurmela jt. 2.5. Lõplikult kohaldatav õigus (lex causae) Lõplik kohaldamisele kuuluv õigus on selle riigi õigus, millest tulenevat konkreetset siseriiklikku eraõiguslikku õigusakti või pretsedenti või tava õigussuhtele lõplikult kohaldatakse. Lõplikult kohaldatav õigus võib, kuid ei pruugi olla välisriigi õigus. Unilateraalsete kollisiooninormide puhul on kohaldatavaks õiguseks Eesti õigus. Multilateraalsete kollisiooninormide puhul võib kohaldada välisriigi kollisiooninorme, kuid need ei pruugi tingimata viia lõplikult välisriigi siseriikliku õiguse kohaldamiseni. Lõplikult kohaldatav õigus sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. Forum ja lex fori Forum (turuplats ld.k.) tähistab hagi menetlevat kohut (kohtunikku), kuid seda väljendit kasutatakse ka kohtu asukoha jurisdiktsiooni (kui pädevuse ja mitte kohtualluvuse)
ja kaitsta riikide suveräänsust ja maailmarahu. Rahulepingu artiklid sisaldavad abstraktseid hüpoteese, kus tuuakse välja üleüldised tingimused rahu määratlemiseks ja hoidmiseks, ning kasuistlikke hüpoteese, kus tingimused on suunatud kindlatele riikidele/piirkondadele ning nende juhtidele. Rahulepingu artiklid sisaldavad ka määratud ja määramata sanktsioone juhuks, kui keegi rikub rahulepingu tingimusi. Kohaldatavaks määratud sanktsiooniks on tavaliselt toodud hukkamine. 5 2. AJALOOLINE TAGAPÕHI Juba enne Vestfaali rahulepingut sõlmisid sõdivad pooled sõja lõpetamiseks kas suulise või kirjaliku rahu (Perthi rahuleping, Pljussa vaherahu, Passau rahuleping jne), kuid nendes ei olnud kunagi taotletud ususõdade lõplikku lõpetamist ning toodud esile (rahvus) riigi küsimust.
(Targowska 2010). Sellega seoses tekib aga küsimus, kuidas ja kas on lastehoidude valitsemine reguleeritud? Seoses reguleerivate nõuetega, määrab kvaliteedi mõiste suuresti valitsuse poliitika ja vastavate olemasolevate ressursside taotlus, mis on suunatud toetamaks väikelaste hooldus- ja haridusteenuseid. Siiski kajastab arusaam kvaliteetsest hooldusest eelkõige sotsiaalset ja kultuurilist konteksti, mida ei saa pidada üldiselt kohaldatavaks. Seega ei saa olla ka konsensust selles osas, mis on kvaliteetne hooldus ning kuidas on seda võimalik mõõta. Kirjanduses rõhutatakse kvaliteedi eri aspekte, millega tuleb tegeleda protsessi kehtestamise ja haldamise kvaliteedi parandamiseks. Nende hulka kuuluvad ka hoiusüsteemi struktuuri küsimused (näiteks lapse ja õpetaja/hoidja suhe), grupi suurus, töötajate kvalifikatsioon, personali arendamine ja koolitus
mitmeid vigu ja tegematajätmisi. Eelkõige oli prokuratuur keeldunud avaldusi vastu võtmast, nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat. Ta kaebas, et eeluurimiskohtunik oli teda viie aasta jooksul küsitlenud ainult üks kord 5. septembril 1985 Bordeaux's ... Oma käitumise kohta märkis kaebaja, et kahekümne kolmest vabastamistaotlusest oli ta kakskümmend üks esitanud pärast kokkuvõtvat ülekuulamist ... ja et tema kassatsioonkaebus Bordeaux' süüdistuskoja 27. mai 1986
väliselementi: Eristatakse 3 liiki väliselementi: 1. õigussuhtes osaleb välismaa kodanik või juriidiline isik 2. õigussuhte objekt (näiteks päritav vara) asub välismaal 3. õigussuhte aluseks olev juriidiline fakt leidis aset välismaal (näiteks, tehingu sõlmimine välismaal, isiku surm välismaal jms.). Kollisiooninormide liigitamine: 1. multilateraalsed- võib kohaldada mis tahes riigi õigust, kui pide seda lubab 2. unilateraalsed- kohaldatavaks õiguseks on selle riigi õigus, kust norm tuleneb. LEX REI SITAE- tähendab, et vara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asi asub ehk asja asukohamaa õigust. 2) Vahetegemine materiaalõiguse ja menetlusnormide vahel: *REÕ normid nimetatakse väga sagedasti ka kollisiooni – ehk konfliktnormideks ja rahvusvahelist eraõigust ise kollisiooniõiguseks ehk konflikt- õiguseks *REÕ normid on materiaalõiguse normid.
organite liikmed. Süüteod: kuriteod ja väärteod. Kuriteokoosseisud üksnes KarS-is. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud ehk derivatiivne. Vt KarS § 14 lg 1 ja 2. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse spetisaalsuspõhimõte juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest nähakse ette KarS eriosa vastavas sättes. Juriidilisele isikule kohaldatavaks ainsaks põhikaristuseks on rahaline karistus suuruses 4000-16 000 000 (KarS § 44 lg 8). Juriidilist isikut ei ole võimalik KarS-i 4 alusel karistada sundlõpetamisega, vaid TsÜS § 40. Juhtorgani liikme karistus: tegutsemiskeeld (§ 49) või ettevõtluskeeld (§491). Ühinguõigusega seonduvad majanduskaristusõiguse nagu: omastamine, kelmus,
dokumendi, kus määritletakse läbirääkimiste eesmärgid ja nende põhjendused. Strateegiliste dokumentide alusel koostab läbirääkimisdelegatsioon ette aga EK-le üle antavad nn positsioondokumendid, kus avaldatakse ja põhjendatakse liituja-riigi seisukohti läbirääkimistel. Kui liitumistaotluse esitanud riik ei problematiseeri EL-i seadusandlust, loetakse see heaks kiidetuks ja kõnes oleva riigi territooriumil kohaldatavaks ilma muganduste ja erikorraldusteta EL-i liikmeks saamise esimesest päevast alates. Pärast seda kui liitumistaotluse esitanud riik on avaldanud oma eesmärgid, koostab EK dokumendi, mida kutsutakse EL-i positsiooni eelnõuks (draft EU position paper). Ja kuigi liituja-riik peab formaalselt läbirääkimisi EL-i riikidega, toimub asja sisuline arutamine ikkagi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga (EK). Nende läbirääkimiste
subjektiivse suva keeld. Eesmärk osutab diskretsiooni teostamise suunale. PS-st tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus): põhiõiguse ulatus, piiratus, piiride ületamise keeld. Otstarbekus Vabadus õiguslike ettekirjutuste sisust. Administratsioon peab valima üksikjuhtumile sobivaima toimimisviisi. Teenistuslik järelevalve. Diskretsioonivead 1. kaalutusõiguse diskretsiooni kasutamata jätmine (haldusorgan peab vastava normi jäigalt kohaldatavaks, ilma et ta oleks kaalutlusõigust teostanud; aktuaalne eelkõige otsustusdiskretsiooni puhul; juhtum, kus haldus ei kontrolli ja ei kaalu kõiki võimalusi, mis talle otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid) 2. piiride ületamine: puudub pädevus diskretsiooni teostamiseks ja ei rakenda õiguslikku tagajärge. Võtab suurema otsustusvabaduse ja rakendab teistsugust tj-e; välispiirid. 1
õigus jaguneb selles osas kaheks: 1) vahetult kohaldatav ja 2) vahetult mittekohaldatav. Vahetult kohaldatavad on Euroopa Liidu esmase õiguse allikad nagu: Euroopa Liidu lepingud, nende protokollid ja ühinemislepingud, lepingutele lisatud deklaratsioonid ning Euroopa Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Siia tuleb lisada veel ka Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted, mille peamine kasutusalaks on esmase õiguse allikate tõlgendamine. Euroopa Liidu teisese õigusena on vahetult kohaldatavaks allikaks Euroopa Liidu määrused, mis on siseriikliku õiguskorra suhtes ülimuslik ja mille kohaldamiseks ei ole ette nähtud riigisiseseid kehtestamisprotseduure. Vahetult mittekohaldatavateks Euroopa Liidu õiguse allikateks on Euroopa Liidu direktiivid, mis tuleb liikmesriigil oma õiguskorda üle võtta ja vastava õigusliku korraldusena siseriiklikult kehtestada. Millises vormis ja millise meetodiga, on liikmesriigi otsustada.
annaabi.ee 
