Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured
Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest. Valmides avaneb üht õmblust mööda. Kukkur moodustab tavaliselt koguvilja, mis koosneb mitmest osakukrust. Kukkur esineb näiteks käokingal ja kurekellal, enelal ja magnoolial. Magnoolia vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Sulgviljade hulka kuuluvad: Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähkli erinevus pähklikesest on see, et pähkel on arenenud mitmest (pähklike ühest) viljalehest moodustunud sigimikust.
Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk
..4 nädalat. Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad. Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil. 9 Joonis 4. Maasika õied. 1 kahesugulised 2 - ühesugulised a tupplehed b kroonlehed 3.5 Maasika viljad Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õisikupõhjast. Koguvilja pinnal on väikesed osaviljad pähklikesed ehk seemnised. Maasika viljad valmivad juunis - juulis. Ühe ja sama sordi valmimise algus võib aastati kõikuda 2-3 nädala piires või rohkemgi. Vilja suurus on sordi omadus, mis sõltub kasvuoludest. Kõige suuremad on kobaras esimese järgu viljad, iga järgneva järgu viljad on eelmisest väiksemad. Kui külma tõttu või mõne muu põhjuse tõttu esimene õis hävis,
· Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel Avaviljad seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega,
teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on 100-200 väikest helepunast õit. Õitest arenevad marjad kasvavad tihedasti kokku ja moodustavad koos teiste õisiku osadega männikäbi taolise, rohekaspruunide kuni punakaskollaste soomustega kaetud rohelise lehetutiga 1-5 kg kaaluva koguvilja (liitvilikonna). Viljaliha on kollane või punakas, mahlane, magushapuka maitsega, väga aromaatne. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumistele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult (rohelistena). Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Järelvalmimise ajal muutub vilja väliskest kollakaks või oranziks. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom.
2) Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega? (saadi aru inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik) 4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja ehitusest (botaanika- mooruspuuvili, sama mis vaarikal) Blastula- joonised: klassikaline blastula e. tsöloblastula - nagu rõngaskromosoom, täpid sees. Blastoderm e. väline kiht, Blastotsööl e. sisemine ruum (seal pole vaakum, seal on kas vedelik [kui areng on toimunud väherebusest sügoodist] või rebu) (süstikkala, inimesel ei ole!!!) Blastotsüst- sama blastoderm, sees blastotsööl, põhiline erinevus, et sees ääres on sisemine rakkude mass, millest areneb inimene ise
Õied valged, suured, koondunud kobarasse, õitseb mai lõpp. Viljad piklikud oranžpunased, karvased, jahukasmahlased. Kasutatakse haljastuses, ka hekitaimena. Marju toiduainetööstuses. 54. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas: Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, liaanid ja rohttaimed. Varred ogalised. Sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. Õied valged, roosad või punased. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kokku 400 liiki, Eestis 6 (h vaarik, kitse-, ja põldmurakas). Levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Harilik vaarikas: Rubus idaeus Kesk-Euroopa kuni Ida-Siber, levinud Eestis. Kõrgus kuni 2m. Vähenõudlik. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt karvadega. Õied valged, õitseb juunis. Viljad punased, valmivad augustis. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. 55
lühike, rõhtne, risoomist väljuvad juurmised lehed ja nende kaenaldest maapealsed võsundid. Lehed pikkadel rootsudel, kolmetised. Ka vartel esineb lehti, need on lihtsad, suurehambalised. Õied valged, kuni 2 cm läbimõõdus, esineb eel-emasust ja ka isetolmlemist; peamiselt putuktolmleja. Õitseb mai lõpus ja juunis. Viljad valmivad juuni lõpupoole. Viljaks on rohketest emakatest moodustunud kogupähklike; seemned tõstetakse paisuva õiepõhja poolt lihaka koguvilja pinnale. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1-8 vilja. Maasika viljadel hoiavad tupplehed viljast eemale või on tagasi käändunud; muulukal aga ümbritsevad tupplehed vilja. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt, aga ka seemnetega, vilju levitavad linnud ja imetajad. Kasutamine: kuivatatud vilju on rahvameditsiinis kasutatud podagra ning neeru- ja sapikivide puhul, kogu taime kasutati higileajava vahendina. Viljad sisaldavad
püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.) Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.)
Rubus - Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. · Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. · Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja · Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad,
müra ning püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.)Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L
annaabi.ee 
