kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35
rendikulud - Tehnokulud (logistikakulud?) - konstrueerimise, tootmise valmenduse, finants- ja kuluarvestuse, laomajanduse, planeerimise (ettevõtluse ja tehnoarengu kavandamise) kulud Ettevõtte kapitalikulu - Ettevõtte kindlustuspreemiad, laenu- ja liisinguintressid, omanikutulu (nn mõistlik ärikasum) - "Mõistlik" (eelarveline) ärikasum · Taotletav müügikäibe puhasrentaablus põhivara madala osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav investeeringute (koguvara) puhasrentaablus põhivara kõrge osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav dividend aktsia kohta korrigeerituna tulumaksumääraga 9. Teekulud: otsekulud (ressursiarvutus) a. Normeerimine (aja- ja kulunormid) - Teede-ehitusettevõtja sisemised normid, mis vastavad konkreetses ettevõttes kasutuselolevale tehnoloogilisele protsessile
aastal 2011 vähenes põhivara 2%, mis oli tingitud materiaalse põhivara 3653 € vähenemisega, kuid mille korvas käibevara 9% kasv, mis tekkis nõuete ja ettemaksude osakaalu suurenemisega käibevarast. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva/aktiva kogusumma. Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse
) CR = Vahetu maksevalmiduse kordaja näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga ( st raha ja turustatavate väärtpaberitega ). Kuna mõlemal ettevõttel puuduvad väärtpaberid, siis võrdlesin raha suhet lühiajalistesse kohustustesse. Maharaja ASP- l oli see 2009. aastal väga hea (0,42), kuid 2010. aastal on vahetu maksevalmidus vähenenud üle poole võrra (0,19). ,,Rusikareegel" ütleb, et raha peaks moodustama koguvarast vähemalt 5% 10%. Maharaja ASP puhul on see isegi aastal 2010 ligikaudu 15%, seega ei ole tema näitaja halb vaid pigem keskpärane. Ultex Halduse näitajad seevastu on aga ilmselgelt liiga madalad 2009. aastal 0,03 ja 2010. aastal 0,04. Lisaks moodustab raha Ultex Haldusel 2010. aastal ainult 1% koguvaradest. Kuna eelnevad kolm näitajat on omavahel sarnased tuleks nende parandamiseks toimida ühte moodi. Nii Ultex Haldus kui ka Maharaja ASP peaksid
2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena
toiduainetööstus (12,3%). Haritavat maad on 27,5%. Põllumajanduses on valdav piima-lihakarjakasvatus. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, suhkrupeeti, kartulit, söödapeeti, köögi- ja puuvilja ning tubakat. Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid. Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 8 Belgias on väga tihe raudteede- ja maanteedevõrk. Raudteid on kokku 3518 km, kattega maanteid umbes 117000 km. Siseveeteid on 1493 km. Jõgesid ühendavad rohked kanalid. Antwerpi sadam on veosekäibelt Euroopas teisel kohal. 2006. aastal käis sealt läbi 167,3 miljonit tonni. Riigis on 1485 km gaasi-, 158 km nafta- ja 535 km muid torujuhtmeid.
Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Bilansi vertikaalanalüüs · Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed). · Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne. Kui toimuvad radikaalsed muutused selle näitaja osas, tuleks uurida, mis on selle põhjuseks. Mõjutatavateks teguriteks võivad olla nii üldine majanduse langus või tugev konkurents
SKT aastakasv oli 2001- 05 keskmiselt vaid 0,6% . Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjustanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurenemise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70-75 %
Suurimad järved on Boden ja Neusiedl. Liustikke kokku u. 10 km2. Maavarade leiukohad on väiksed ja varud enamasti ammendumas. Leidub rauamaaki ja mitmesuguste värviliste metallide maake: plii, vask, tina, volfram; mõnevõrra ka naftat, maagaasi ja pruunsütt. Kõige suurem on päevakivide varu. Oluline on vee-energia. Austria on tänapäeval kõrgelt arenenud turumajandusmaa. Austria suurim pank on Bank Austria Creditanstalt, kellele kuulub veerand Austria pankade koguvarast. Austria pankadele kuulub 40% Slovakkia, 38% Horvaatia, 30% Tsehhi ja 20% Ungari pankade aktsiakapitalist. Austrias tarbitavast söest, maagaasist ja naftast annab omatoodang vastavalt 28, 22 ja 10%. 64% elektrienergiast toodetakse hüdroenergiajaamades. Töötlevas tööstuses annab masina- ja metallitööstus 49%, puidu- ja paberitööstus 15%, keemiatööstus 10% ning toiduainetööstus 9% toodangu koguväärtusest. Haritav maa moodustab16% Austria
annaabi.ee 
