ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% Nõudluse hinnaelastsus (ε>1) Nõudluse hinnaelastsus (ε<1) Täielikult elastne/mitteelastne nõudlus Nõudluse hinnaelastsus ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõju tootja kogutulule − Kui |ε|>1, siis hinna tõstmine vähendab kogutulu. − Kui |ε|=1, siis hinna tõstmine ei muuda kogutulu. − Kui |ε|<1, siis hinna tõstmine suurendab kogutulu. Nõudluse hinnaelastsus (näide) Nõudluse hinnaelastsus
Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu
hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; Elastse nõudluse korral on hinna ja kogutulu seos aga vastassuunaline (negatiivne), seega kui tahame kogutulu suurendada, tuleks hinda alandada; 3. a) ÕIGE; Arvutades hinnavahemikus 8 kuni 7 kauba nõudluse elastsuskoefitsiendi on see
selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kui kauba hind muutub.Kogutulu kasvab, kui nõudlus on elastne, sest siis on nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem. Kui nõudlus on ühikuelastne, on nõutava koguse protsentuaalne tõus sama suur kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, onnõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Vastupidine mõju kogutulule on hinna tõusul. Kui nõudlus on elastne, toob hinna tõus kaasa kogutulu vähenemise; kui nõudlus on mitteelastne, siis on hinna tõusu tulemuseks kogutulu kasv ja lõpuks, ühikuelastse nõudluse korral,jääb kogutulu samaks. 6 II Pakkumine Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply) all mõeldakse hüviste kogust, mida
Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule. Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T: T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu kogu aeg ühesugune) ja T on
c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui a) kogutulu suureneb iga hinnalangusega b) kogutulu langeb iga hinnalangusega c) hinnamuutustel ei ole kogutulule mõju d) nõudluskõver nihkub paremale 49. Konkurents turul on tähtis, sest see a) piirab pakkumise ja nõudluse mõju b) annab tootjatele põhjuse olla effektiivsem c) loob turu, millel tootjad saavad hindu kontrollida d) kõrvaldab kasumimotiivi 50. Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas. Nüüd sai ta teada, et kassettide hind tõuseb tuleval nädalal 10% võrra. Järelikult Riina nõudlus kassettide järele sel nädalal a) suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC).Seetõttu on maksumultiplikaatori efekt kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. 35. Automaatsed stabilisaatorid - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju, kuid ei kõrvalda neid. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Need on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse kodeeritud. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori
erinevusi, siis investeerijad investeerivad sinna, kus on oodata kõrgemat tulumäära. Kuna kapitali liikumisel ei ole piiranguid, siis tulumäärad tasakaalustuvad. 8. Mundell-Flemingi mudel sätestab, et ujuva vahetuskursi korral fiskaalpoliitika kogutulusid ei mõjuta. Fiskaalne ekspansioon põhjustab valuutakursi tõusu, vähendab netoeksporti ning kompenseerib tavalise ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine importkaupadele kaasa impordi vähenemine ja netoekspordi suurenemine
Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu vähendab joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. See kas kasutada maksude muutust või avalikusektori kulutuste muutus omab erinevat mõju. Avaliku sektori kulutuste vähendamisel või suurendamisel on otsene ja proportsionaalne mõju kogunõudlusele. Tulumaksu suurendamine või vähendamine mõjutab aga kogunõudlust vastupidises suunas, kusjuures see mõju ei ole otsene, vaid kaudne. See tõttu on maksumultiplikaatori mõju kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. Kusjuures mõjus SKP-le on erinev. Maksude muutus peab olema suurem, kui avaliku sektori kulutuste muutuse, et mõju SKPle oleks sama suur. Eelarve puudujääk Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud jateisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelaarve taskaalu. Olenevalt sellest ka sissetulekud on suurem või väiksemad kui väljaminekud on eelarve kas
Kogunõudluse mõjutamine Maksude või avaliku sektori kulutuste muutmisel on kogunõudlusele erinev mõju. Avaliku sektori kulutuste muutmine mõjutab kogunõudlust otse ja proportsionaalselt. Maksude muutmine mõjutab kogunõudlust vastupidises suunas, avaldades mitte otsest vaid kaudset mõju. Maksude mõju sõltub sellest, et ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi. Teine osa mõjutab säästmist. Seega, maksumultiplikaatori efekt kogutulule on alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. Maksumultiplikaator: MPC / (1 MPC), Kulumultiplikaator: 1 / (1 MPC) Erinev mõju: inflatsioonilõhe sulgemiseks maksude, mitte avaliku sektori kulutuste muutmise abil, peab maksme tõstma suuremas ulatuses kui oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. Majanduslanguse korral vastupidi: maksude vähendamine peab toimuma suuremas ulatuses kui avaliku sektori kulutuste kasv.
17, 2001 . 85 - % ...... o Valitsust huvitab erinevate tulu maksustamise variantide mõju erinevatele tulurühmadele. · Automaatne või passiivne fiskaalpoliitika kohe reageerib majanduslangusele või -tõusule o Kui riigieelarvet püütakse hoida tasakaalus hoolimata tsükli faasist, st G = f(Y), siis automaatsete stabilisaatorite mõju kogutulule väheneb. · Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. · Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust 1 msp = · 1 - c 1) G suureneb, T sama;
annaabi.ee 
