15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175180 päeval. Fenoloogia Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14.aprillil. Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad. Sirelid hakkavad õitsema 27.mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate
allikad Hiina aedade kohta pärit 21. Saj eKr. Hiina aedu läbivad käänulised teed, mis on vajalikud selleks, et pilt silme ees pidevalt vahetuks, sirged teed on suisa aia arhitektuuris keelatud. Aedades on ka koridorid, mis pakuvad varju loodusnähtuste eest, nagu näiteks päike või vihm. Hiina aia eesmärk on muuta aed inimsilmale visuaalselt suuremaks, kui see tegelikult on. Keelatud linn on saanud üheks suurimaks Hiina vaatamisväärsuseks, linna kogupindalaks on 72 hektarit ja alal on üle 800 ehitise. Arvatakse, et linnas on 999 ruumi, sest 1000 on Hiinlaste uskumuste järgi juba liiga rikkalik ja näitab jumalate sekka pürgimist. Keelatud linnas elasid keisird 15. Sajandist kuni aastani 1924, neist viimane loobus küll troonist aastal 1912, kuid tal lubati siiski keiserlikus palees elada, pärast tema väljaviskamist rajati paleese muuseum. Iseäranis kummaline on keelatud linna puhul ka see, et kõik majad on punased. Põhjuse otsingul satume
turvast. Kui teha hein graanuliteks, siis vöhenevad kulutused põletuseadmetele, katlaruumidele ja kütmisele. PILLIROOG- pilliroo kasutamine on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju energia tootmiseks. Järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamaks ning seetõttu on roostike kasv kiire. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Eestis on hinnatud roostike kogupindalaks üle 27 000 ha. Energia tootmise seisukohalt on oluline, kui suur on saagikus ja taimeosade keemiline koostis. Pilliroo biomass sõltub selle vanusest ja struktuurist, veetasemest ning muu taimestiku rohkusest ja kasvutingimustest. Kui lähtuda, et Eestis on kasutamata maad 283,5 tuhat hektarit ja meie looduslike rohumaade produktsioonitase on 7,3 t/ha biomassi (märgkaalus), siis moodustaks kasutamata maalt
soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase
asju, hakati ekspeditsiooniga tegelevaid inimesi nimetama hauarüüstajateks. Siiski saadi ,,Titanicu" vraki juurde sukeldudes palju uut teavet. Olulisem neist oli kindlasti see, et laev murdus keskelt pooleks. Kui seda poleks teada, tooksid inimesed võib olla siiamaani päevavalgele uusi võimalusi, kuidas luksusauriku vrakki pinnale tuua. Sonariga tehti kindlaks, et kokkupõrkel jäämäega tekkis ,,Titanicu" keresse allpool veeliini kuus suhteliselt väikest lekki, mille kogupindalaks võis olla 1,2 m2. Saatuslikuks sai aga nende ebaühtlane jaotamine. ,,Titanicu" hukku hakati kujutama erinevates raamatutes väga erinevalt. Kus on suitsu, seal ka tuld. Tragöödia kohta ilmusid ka filmid. Umbes aasta pärast laeva hukku ilmus esimene seda tragöödiat kajastav tummfilm. Järgmine film ilmus küll alles 30 aastat hiljem, sedapuhku siis Saksamaal 1943. aastal. Film oli 1,3 tunni pikkune. Umbes aasta hiljem 5. detsembril 1944, ilmus järgmine ,,Titanicu" film. 1953
"7 Eestis on teadaolevaid metsatulekahjusid alates 1921. aastast kuni 2010. aastani toimunud 14 505. Neist 3187 on toimunud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 4591 metsatulekahju toimus aastast 1921 kuni aastani 1939. Enim metsatulekahjusid toimus aastal 1933, kui toimus 578 metsatulekahju ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta, mil toimus 498 metsatulekahju. Sel korral oli kogupindalaks 258 ha.8 Suurima keskmise pindalaga metsatulekahjudega aasta oli 1963, kui põles korraga keskmiselt 33.2 ha metsa. Metsatulekahjusid oli sellel aastal 113, aga kogupindala oli neil 3755 ha. 9 ,,1963. aastal oli ulatuslik metsapõleng Visnevski sõjaväemetskonnas ja Zarja kolhoosis (2000 ha + 200 ha)." 10 Kogupindalalt jääb 1963. aasta alla vaid 1933. aastale.11 Keskmiselt toimus Eestis aastatel 1921-1939 ja 1948-2010 177 metsatulekahju aastas. 1921. aastast
luharohumaade pindalaks hinnati ca 12500 ha. Maakondade kaupa jagunesid need järgmiselt: Läänemaa 4550 ha, Tartumaa 2200 ha, Ida-Virumaa 1300 ha, Viljandimaa 1250 ha, Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Harjumaa - 200 ha ja Lääne-Virumaal 100 ha. Teistes maakondades olulise looduskaitselise väärtusega luharohumaid ei registreeritud (Leibak, Lutsar, 1996). 1999-2000 tehtud inventuuride käigus hinnati lammirohumaade kogupindalaks 10 777 hekarit (868 niiduala), millest kõrge ja keskmise väärtusega luhti oli kokku 8203 hektaril. Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil 20
aasta maikuu numbrist, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. juubelile. 9 3.4 Loomastik 3.4.1 Lahemaa imetajad Lahemaa on üks Põhja-Eesti mitmekesisemate loodustingimustega paikkondi. Eestis leitud imetajaist elab siin valdav enamik ehk ligi 50 liiki. 1971. a rajatud rahvuspargi piire on mitu korda muudetud. 1997. a alates toimunud vähenduste järel on Lahemaa Rahvuspargi kogupindalaks 2009. aasta seisuga 72 500 ha, maismaa pindalast on metsa 70 %, soid 9 %, avamaid 21 %. 3.4.2 Kujunemine, muutused Eesti ala kaasaegne loomastik on kujunenud 10-12 aastatuhande vältel, pärast mandrijää ja mere taandumist. Sellesse looduse ajaloo küllaltki lühikesse vahemikku on mahtunud üleminek põhjapõdra-tundrailt laialehelistele metsadele metssea ja ürgse tarvaga ning litoriina-soodele põdra, kopra ja saarmaga
Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj. km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni. Sood sisaldavad ligikaudu 90 % ulatuses vett. Maailma soodes on ca 11,5 tuh. km³ vett, mis on üheks kõige puhtamaks ja mineraalainete vaesemaks veeks. Palju soid on Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsavööndis. Soid esineb ka lähisarktikas, kuid seal on turbateke aeglane. Lähistroopikas ja
annaabi.ee 
