MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c
vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a
Arvestustest 3.1 Küsimus 38 Piirkasulikkus: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. väheneb tarbimise kasvades küsimus b. suureneb tarbimise kasvades c. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 39 Ükskõiksuskõver (ÜKK) Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. on negatiivse konstantse tõusuga küsimus b. on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes c. on negatiivse tõusuga ja kumer
majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega · rändejuht (ka: elukohavahetus) alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri · rändesaldo (ka: rändeiive) sisse ja väljarändejuhtude arvu vahe · ränne (ka: migratsioon) liikumine ühest haldusüksusest teise S · samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega · samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel · say seadus põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse. · segafond investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest · segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid
majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise S samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel say seadus - põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse. segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid
Nõutava hüvise kogus langeb kui hind tõuseb-seda tekitab tulu- ja asendusefekt. Asendusefekt: Hindade tõustes, ostan kallimat vähem ning odavamat rohkem (Ast Cni, jäime samale kõverale, muutsime tarbimise süsteemi, nt:kulutan vähem elatusele ja rohkem toidule; tegelikult raha juurde ei tulnud, lihtsalt paigutame teise kohta) Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul.
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 4. Piirkasulikkus: a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; b) võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon; c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6
piirkasulikkus muutub negatiivseks kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust tarbija tasakaal seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest
Tarbimistasakaal Eelarvejoone iga punkt tähistab mingit kaupade kombinatsiooni, mida tarbija võib endale lubada. Mida kaugemal on ükskõiksuskõver, koordinaatide lõikepunktist, seda suuremale kogukasulikkusele see vastab. B on eelistatavam A suhtes, B ja C on võrdse kogukasulikkusega. Punkt D on aga tarbija sissetuleku piirist väljaspool. Antud sissetuleku (eelarve) puhul on maksimaalse kasulikkusega E, st punkt, kus eelarvejoon puudutab kasulikkusekõverat. Järelikult tarbimistasakaal saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe
annaabi.ee 
