tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215 mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport. (Välisministeerium 2015) Rootsi ekspordib saematerjali peamiselt Euroopasse, kuid ka Aafrika riikidesse (joonis 2). Kogueksport oli 2013 aasta seisuga 11,6 miljonit kuupmeetrit okaspuu saematerjali, võrreldes 2012 aastaga oli seda 0,2 miljonit vähem. Joonis 2: Rootsi okaspuu saematerjali eksport 2013 aastal Rootsi müüb peamiselt välisriikidesse okaspuupuitu, seda kas saematerjalina või höövelmaterjalina. Männi saematerjali müük on aastatel 1990-2012 peamiselt kasvuteel olnud, sama võib ka öelda höövelmaterjali kohta. Kuusest saadud saematerjali osakaal on aastatega vähenenud (joonis 3).
Ekspordi kasvu mõjutas mineraalsete toodete taasväljaveo suurenemine ligi ühe miljardi krooni võrra. Kaupade import oli oktoobris 15,7 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes sissevedu 0,4 miljardi krooni võrra. Impordi langust põhjustas sisenõudluse vähenemine mitmes tootegrupis. Kõige enam vähenes transpordivahendite ning masinate ja seadmete sissevedu. Impordi ja ekspordi madalaimad näitajad tulid 2009. aastale. Novembris vähenes Eesti kogueksport 2008. aasta sama kuuga võrreldes 8% (0,8 miljardit krooni) ning koguimport 21% (2,7 miljardit krooni). Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus, kuna 2008. aasta novembri võrdlusbaas oli majanduskriisist tingituna madalam kui eelmistel kuudel. Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 1,2 miljardit krooni (2008. aasta novembris 3 miljardit krooni). Alates 2009. aastast, kui Eesti oli majanduskasvu eeldusel, kasvas nii eksport kui ka import võrdselt
Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld). Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eksport 825,8 904,5 972,3 1085,2 1140,0 1194,4 996,7 1136,0 1214,1 Import 679,3 738,9 831,3 934,6 1030,1 1097,9 912,9 1067,1 1141,8 3.1 Eksport ja import
toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga. 6.1. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004):
masinaid ja tarbekaupu. Põhja ja Lõuna kaubavahetuses saab eristada 3 eeli ssuunda: 1. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb valdavalt Kahu-Aasi ja Austraaliaga. 2. Põhja-Ameerika Kariibia ja Ladina-Ameerikaga. 3. Euroopa Vahemeremaade ja Aafrikaga. Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus mahult väike ja üsna ühekülgne. Teenuste väliskaubandus kasvab kiiremini kui töötoodangu oma. 1. 2001 a teenuste kogueksport maailmas ~1,5 triljonit dollarit (2x enam, kui 10 aastat tagasi) 2. Esikohal äriteenused (40% käibest), eriti finantsteenused 3. Suurim teenuste eksportija USA, ka EL. Kaubanduspoliitika 1. Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17-18 saj. 2. SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena 3. Turu kaitsmist ilmes ka 1930 ja 1970 a. Siiani kaitseb oma turgusid Lõuna-Korea ja teatud määral ka Jaapan.
Üleilmse nõudluse taastumine parandas Põhjamaade ekspordinäitajaid. See tõi tellimusi ka Eesti allhanketööstusse. 2009. aastal aset leidnud järsk majanduslangus pöördus 2010. aastal majanduskasvuks. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 3,1%. Majanduse taastumist toetas ekspordisektor. Kaupade eksport kasvas kiireneva tempoga kogu aasta jooksul. Ekspordinäitajad paranesid kõigis kaubagruppides ning kaupade kogueksport jooksevhinnas ületas neljandas kvartalis senise tipptaseme. Esialgsetel andmetel kasvas kaubaeksport jooksevhinnas 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes ligi 35% ning teenuste eksport ligi 7%. Ekspordi kiire kasv annab tunnistust sellest, et mitmel eksportööril õnnestus oma turupositsiooni parandada. Eesti ettevõtjate eelised on paindlikkus tellimuste täitmisel ning Põhjamaade tarneahela jaoks soodsad tootmiskulud.Mõõn sisenõudluses jätkus ka 2010. aastal
7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse
7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse
Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid
annaabi.ee 
