- Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud
dominiiklased asutasid koole jne lõpuks jätkasid tegevust samaviisi neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks igale territooriumile kirik järva-madise püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium
Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne). Jumalateenistusi peeti küll ladn. keeles, aga ühe osana vüis kuuluda ka rahvakeelne jutlus. kogudusepreestritelt eeldatiu vaid seda, et ta oskaks lugeda ja tunneks tähtsamaid palveid. tihti pidi preester rahvaga suhtlema ka tõlgi vahendusel. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. kui ristisõdade lainel oldi
Neist saadud sissetulekutega ehitati uusi kirikuid , telliti kunstiteoseid, hoiti käigus kooli. Katedraali juures tegutses ka piiskopkonna kõrgem vaimulike kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks. Selle liikmed toomhärrad aitasid piiskoppi jumalateenistuste pidamisel ja kiriku varade valitsemisel. Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli
1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517
Osa neist jäi ka Eesti turule. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandus. Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. 6.kiriklik korraldus-Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga.
ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt.
kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu
Katoliku kiriku roll – Katolik kirik on tegur, mis ühendas Vana-Liivimaad. Kiriku juhtimine – Kõrgeim juht Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop. Toomkapitel – piiskopi kõrgemate vaimulikkude kodu (12 liiget). Sinod – kiriku kõigi vaimulikkude nõukogu. Selle kaudu toimus kirikuelu kontrollimine. Missa – Katoliku kiriku jumalateenistus. Kihelkonnakirikud – territoriaalsed kogudused, mille teenistusi viisid läbi kogudusepreestrid. Kabel - palvetamiseks väiksem ehitis. Preester – jumalateenistuste läbiviija. Kirkukümnis – osa talusaagist, mis maksti kirikule. Sakrament – teatud usuline toiming(nt ristimine), mida peeti vajalikuks, et pääseda taevariiki. Usupuhastus e. reformatsioon – 16. saj alguses katoliku kiriku sees tekkinud usuliikumine, mille eesmärgiks oli kiriku reformeerimine. Tulemusena tekkisid uued kirikud Euroopas – protestantlikud kirikud, levis protestantism. Katoliku kirik lõhenes
Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli Toomkapiitel koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis Toomkool juhatas üks toomhärradest skolastik Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus. Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel. Vaimulikkonna probleemid: ordu ja piiskoppide võimuvõitlus Reformikatsed katoliku kirikus: rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadusel elu kristlike tavadega kooskõlla viimine ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid
Liivimaa haridusliku eliidi, sest vähemalt 15.-16. sajandil oli enamus neist õppinud mõnes LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet 10t käsku Ave Mariat. Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused. Preestri ülesannete (7 sakramenti jagunemine) : ristimine
annaabi.ee 
