Masseerida võib kõikides suundades piki jäseme- või keha telge, sellega risti, diagonaalselt, ringikujuliselt või spiraalselt. Hõõrumise osakaal kogu seansist on tavaliselt 30-40 %. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) 4.3. Sõtkumine See tehnika on teistega võrreldes kõige jõulisem. Tänapäeval eristatakse kahte iseseisvat sõtkumise tehnikat pigistamist ja muljumist. Peamiselt hõlmab sõtkumine sarnaselt hõõrumisega 30-40 % seansi koguajast. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) Pigistamine ja muljumine on peamised lihaste masseerimise võtted. Pigistamist tehakse nii ühe kui kahe käega, nimetissõrme ja pöidlaga. Selle sooritamiseks libistatakse kätt mööda nahka ning muljutakse, vajadusel venitatakse kudesid. Selleks, et pigistamine avaldaks mõju ka närvisüsteemile, peab sooritus toimuma aeglaselt, sujuvalt ja rütmiliselt, seejuures põhjustamata valu
õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad. Ka nende esituses võib koolipäeva jooksul näha tähelepanematust, katkestamisi ja teesulge. Veel enamgi, klassisüsteem on orienteeritud rääkimismahust sedavõrd suuremale kuulamismahule, et inimene sellega õieti toime ei tule. Mõnede ekspertide arvates suudame me efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Olgu arvuliste näitajatega, kuidas on, igaüks meist teab, et kui kuulame pikka aega ilma rääkimata või vastamata, hakkab meie kuulamisefektiivsus järsult langema ja lõpuks läheb me mõte uitama hoopis muude teemade juurde kui need, millest kõneleb rääkija. Et kuulata, õpib ta oma mõtteid välja lülitama sellal, kui teised räägivad. Seda probleemi võimendavad ka materjali ülekordamised ja see, et suur osa õpetajate jutust on igav.
tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm –manöövrite aeg “GRINNA” tk = 33 + 10 + 3 = 46 tundi Ülesanne lähtudes ballastreis on 10% laevareisist. See tähendab, et laeva käiguajale lisandub 10%. “GRINNA” tk = 43 + 10% = 47,3 tundi = 1 ööpäeva 23,3 tundi 20 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg tts - tühiseisakute aeg ts = 46t + 3 t + 8 t = 57 tundi = 2 päeva 9 tundi / GRINNA Lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis-
tm - manöövrite aeg, võib võtta tinglikult võrdsena kõikides sadamates ltk= 326,7 + 268,6 + 143,2 + 250 + 262 = 1250,5 meremiili lvk= 7 + 140 + 52,4 + 9 = 208,4 meremiili Laeva DELTA PIONEER käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=156,73 t =6,5 päeva 13,5 4 Laeva DEEP BLUE käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=189,15 t =7,8 päeva 10 4 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg 20 tts - tühiseisakute aeg Laevade seisuaeg: ts=22,5 + 20,3 + 2,25 = 45,05 t = 1,9 päeva Laeva seisuaja põhiline koostisosa lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-
otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et
personaalipsühholoogiaga. 70-ndatel jätkus eelmisel alanud psühholoogiliste nõustajate litsenseerimine. Tekkis nõustamisoskuste treeningute buum. Testiti verbaalsete oskuste efektiivsust. 20. sajandi esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine. Earl Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused,
seda vajatakse tootmiseks, transportimiseks ja informatsiooni edastamiseks. Tarneprotsessiga seotud aega võib jaotada kahte erinevasse kategooriasse: · aeg, mis kulub toimingute tegelikuks teostamiseks · aeg, mis kulub kahe erineva toimingu vahel oodates. Aja kasutamine tarneahelates ei ole üldiselt efektiivne. Uuringute põhjal on tehtud järeldusi, et tooted on väärtust tootvas faasis kõigest 0,05 5% kogu läbimisajast. Suurem osa tarneprotsessi koguajast kulub enamasti väljaspool tootmist informatsiooni ootamiseks, siirdamiseks ja käsitlemiseks. Erinevused tootmisettevõtete reageerimisaegades mõjutavad nii toodete saadavust kui ka teenuste usaldusväärsust. Kui ettevõte kasutab aeglast kommunikatsiooni-, tootmis- ja veotehnikat/tehnoloogiat, on võimalik saavutada usaldusväärne teenindamine ainult suurte ja kallite ladude abil. Kui läbimisaja mõju tarnevõimele soovitakse kõrvaldada, seotakse sellega rohkem käibevahendeid
toimub nõustamisel?; Nõustaja roll ja tegevused. Näiteks, mida teeb nõustaja, mida klient; järjest rohkem uuritakse ka grupinõustamist, varem oli vastupidi. Interaktsioon üksteise vastastikune mõjutamine. Earl F. Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds - esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud (kõrgkooli nõustaja intervjuud) 1938.a. Mõõtis rääkimise aega: nõustaja > 70% koguajast Edasine nõustamisprotsessi uurimine. Esimene suurem programm 1938.aastal Ohio ülikoolis Frank Robinsoni juhtimisel. Salvestati 100 seanssi 10 aasta jooksul. Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele (Robinson, 1950) Elias Hull Porter, Jr. - kategoriseeris nõustaja ja kliendi käitumise (vaikus, reflektsioon, esialgne probleemi uurimine ja interpretatsioon; Porter, 1943).
LOAD ja STORE käsud; jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga; võimas registermälu (32st 132-ni), et võimalikult palju oleks registerregister tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole; efektiivne andmevahetus alamprogrammidega; efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid). 19. Arvutite veakindlus ja veakindlad koodid Riistvara testimine võtab riistvara loomisest ligi 50% koguajast. Vigade klassid Püsivad rikked: 1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid 3.Tootmisel tekkivad rikked 4.Disaini vead. Mittepüsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus,rõhk ...) 2.Vibratsioon 3.Toide 4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus 5.Halvad ühendused 6.Kriitilised ajad(timing) 7
annaabi.ee 
